Probleemid perekonnas

Kui sul on probleeme arvete tasumisega, võid saada abi ja nõu rahaasjades. Kui sinu sissetulek väheneb, selgita välja, kas sul on näiteks õigus saada eluasemetoetust. Kui sinu sissetulekust ja varast ei piisa vältimatuteks igapäevakuludeks, nagu näiteks toit ja ravimid, võib sul olla õigus saada toimetulekutoetust.

Loe täpsemalt InfoFinlandi lehelt Majanduslikud probleemid.

Probleemid koolis või õpingutes

Kui lapsel või noorel on probleeme kooli või õpingutega, tuleks sellest vestelda kooli või õppeasutuse koolitusnõustajaga. Koolis töötab ka psühholoog või kuraator. Ta aitab õpilasi, kellel on koolis raskusi.

Kui last või noort koolis kiusatakse, on koolil kohustus asjasse sekkuda. Räägi kiusamisest õpetajale või direktorile. Vahel võib kiusamine olla ka seaduse järgi kuritegu, millest võib teatada politseile. Näiteks füüsiline vägivald ja varastamine on kuriteod.

Uimastite kasutamine

Kui noorel on probleeme alkoholi, narkootikumide või mängurlusega, võib ta abi saada noortejaamast (nuorisoasema). Noortejaamu on paljudes linnades. Noor võib tulla noortejaama üksinda või koos vanematega.

Kuriteod

Alla 15-aastane vastutab kuriteo toimepanemise tagajärgede eest. Tal on kohustus enda tekitatud kahju hüvitada. Politsei teavitab alla 18-aastaste toime pandud kuritegudest vanemaid ja lastekaitseametnikke.

Lisateavet lastekaitse kohta leiab InfoFinlandi lehelt Lastekaitse.

Kultuuridevahelised konfliktid perekonnas

Vahel tekitavad laste ja vanemate vahel probleeme kultuuridevahelised konfliktid. Probleemid võivad puudutada näiteks kurameerimist või riietumist.

On oluline, et peres oleks võimalik konfliktidest rääkida. Noorel on õigus küsida, miks vanemad tahavad, et ta teatud viisil käituks. Ükski kultuur või usund ei tohi piirata laste ja noorte põhiõigusi. Loe põhiõiguste kohta lisaks InfoFinlandi lehelt Laste ja noorte õigused ja kohustused.

Probleemide korral saab abi küsida. Tütarlapsed saavad abi küsida Tütarlaste majadest (Tyttöjen talo), mis asuvad paljudes kohtades. Paljudes piirkondades on ka Poiste maja (Poikien talo), kust saavad abi küsida poisid ja noormehed.

Helsingis tegutseb Sopu-työ ja Tamperes Didar. Need aitavad nii noori kui ka vanemaid auga seotud konfliktide korral.

Perenõuandla/perekeskus

Lapsed, noored ja pered saavad abi laste kasvatamise ning arenguga seotud probleemide korral perenõuandlast (perheneuvola) või perekeskusest (perhekeskus). Võid ise pöörduda perenõuandlasse ja kohtumise kokku leppida. Perenõuandla on heaolupiirkonna (hyvinvointialue) teenus. Kontaktandmed leiad oma heaolupiirkonna veebisaidi kaudu.

Mannerheimin lastensuojeluliitto MLL (Mannerheimi lastekaitseliit MLL)

Mannerheimin lastensuojeluliitto (Mannerheimi lastekaitseliit) organiseerib lastega perekondadele Soome eri piirkondades perekohvikuid ja lasteringe. Liit pakub vanematele ka laste kasvatamise alast nõu.

Väestöliitto

Rahvastikuliidu (Väestöliitto) kaudu saad teavet lapsevanemaks olemise kohta. Võid sinna pöörduda, kui sul on probleeme paarisuhtes, laste kasvatamisega või kaalud abielu lahutamist. Rahvastikuliidu multikultuurne töö toetab sisserändajate perekondi. Saad telefonitsi nõu soome, inglise ja vene keeles. Kontaktandmed leiad Rahvastikuliidu veebilehelt.

Soomes on vägivald kuritegu. Kuritegu on ka vägivald oma pereliikmete suhtes. Laste kehaline karistamine, nagu löömine, on samuti kuritegu. Kehaline karistamine on lapse jaoks hirmutav. See on ka lapse arengule kahjulik ja ebatõhus viis lapse karistamiseks.

Vägivald võib olla näiteks:

• hirmutamine, järgnemine, jälgimine,
• allasurumine ja sundimine,
• löömine, jalaga löömine ja togimine,
• seksuaalne vägivald.

Nii ohver kui ka vägivallatseja võivad saada abi.

Kui vanemad kasutavad lapse või noore suhtes vägivalda, võib laps või noor otsida abi näiteks oma kooli tervishoiutöötajalt, perenõuandlast või Soome Punase Risti noorte turvamajast SPR Nuorten turvatalo).

InfoFinlandi lehel Laste kasvatamine Soomes on teavet selle kohta, kuidas Soomes lapsi kasvatatakse.

Abielulahutuse avalduse võib esitada kas enda või abikaasa elukohajärgse omavalitsuse esimese astme kohtule. Abielulahutust võid taotleda üksi või koos abikaasaga. Abielulahutust taotletakse kaks korda ehk kahes etapis. Kui oled esitanud abielulahutuse avalduse esimese astme kohtule (käräjäoikeus), algab poole aasta pikkune järelemõtlemisaeg. Selle möödumisel tuleb abielulahutust taotleda poole aasta jooksul. Lahutus on ametlik alles siis, kui teine avaldus on rahuldatud.

Kui sul on koos abikaasaga alla 18-aastaseid lapsi, võidakse laste olukord lahendada samaaegselt abielulahutuse taotlemisega. Lepitakse kokku, kellest saab laste hooldaja, kus lapsed elavad ja millal kumbki vanem võib lapsega kohtuda. Ühtlasi võidakse kokku leppida elatises (elatusapu) ehk majanduslikus toetuses, mida teine vanem lapse jaoks maksab. Võid nendes küsimustes abikaasaga kokku leppida või pöörduda valla sotsiaalbüroo (sosiaalitoimisto) poole.

Kui sinu abielu lõppeb, võid vajada nii psüühilist kui ka juriidilist abi. Juriidilist abi võid küsida õigusabibüroost (oikeusaputoimisto). Psüühilist abi lahutusasjades võid saada näiteks erinevatest lahutatutele mõeldud tugirühmadest. Selliste tegevust organiseerivad näiteks kogudused ja organisatsioonid.

Loe täpsemalt laste hooldusõiguse ja abielulahutusega seonduva kohta InfoFinlandi lehtedelt Abielulahutus ja Ühe vanemaga pere.

Auga seotud vägivald on vägivald, mille eesmärk on pere või suguvõsa au kaitsmine juhtudel, kui kedagi pereliikmetest kahtlustatakse perekonna või suguvõsa au riivamises.

Soomes ei ole perekonna või suguvõsa au kaitsmine aktsepteeritav põhjus ähvardamiseks, surve avaldamiseks või vägivallaks. Vägivald ja ähvardamine on ohvri ja vägivallatseja kultuurist sõltumata kuriteod.

Auvägivald võib olla näiteks:

• surve avaldamine,
• piirangute seadmine, näiteks riietuse ettekirjutamine, sekkumine romantilisse suhtlusse ja hobidesse,
• ähvardamine, näiteks hirmutamine kodumaale saatmisega,
• abiellu sundimine või abielu lahutamise takistamine.

Kui oled kogenud perekonnas auvägivalda või selle ohtu, võid pöörduda Sopu-työ poole. Kontaktandmed leiad Sopu-työ veebilehelt. 

Abielu põhineb vabal valikul ja tahtel. Soomes on sundabielu kuritegu ja inimõiguste rikkumine. Sundabielu on inimkaubanduse vorm.

Kui sind on vastu tahtmist abielluma sunnitud, võid olla inimkaubanduse ohver. Kui kahtlustad, et oled inimkaubanduse ohver, võta ühendust inimkaubanduse ohvrite abistamissüsteemiga (Ihmiskaupan uhrien auttamisjärjestelmä). Kontaktandmed leiad veebilehelt ihmiskauppa.fi.

Elamisluba inimkaubanduse ohvrile

Kui oled sattunud inimkaubanduse ohvriks või sinu puhul on selleks põhjendatud kahtlus, võidakse sulle anda Soome elamisluba. Inimkaubanduse ohvrina elamisloa taotlemiseks pead viibima Soomes. Kui oled eriti haavatavas olukorras, võid saada tähtajatu elamisloa.

Kui vajad kiiresti politsei abi, helista hädaabinumbrile 112. Hädaabinumbrile võid helistada ainult kiiret reageerimist nõudvates hädaolukordades, kui ohus on elu, tervis, vara või keskkond. Loe täpsemalt InfoFinlandi lehelt Hädaolukorrad.

Nollalinja
Tel 080 005 005
Avatud: iga päev.

Nollalinja on abitelefon, kuhu saad helistada, kui oled perekonnas kogenud vägivalda või seksuaalset vägivalda või kui sind on vägivallaga ähvardatud. Võid helistada igal ajal. Teenuse töötajad räägivad soome, rootsi ja inglise keeles.

Nollalinja pakub ka suulise tõlke teenust. Tõlkekeeled on vene, ukraina, hispaania, farsi, araabia, somaali, dari, sorani ja tai keel.

Abitelefonile Nollalinja helistamine on tasuta, helistamise kohta ei jää märget telefoniarvele. Helistamisel ei pea sa ütlema oma nime. Nollalinja on mõeldud nii naistele kui ka meestele.

Kriisikeskus Monika
Tel 0800 05058
Avatud: tööpäeviti.

Kriisikeskuse Monika abitelefon on mõeldud naississerändajatele. Abitelefon teenindab mitmes keeles. Võid helistada, kui oled kogenud perekonnas vägivalda, seksuaalset vägivalda või selle ohtu.

Helistamine on tasuta. Kriisikeskusega Monika võid ühendust võtta ka vestlusakna kaudu. Vestlusakna teenus töötab soome, inglise, vene ja araabia keeles.

Turvakodud

Kui sinu abikaasa või mõni teine pereliige kasutab sinu suhtes vägivalda, võid minna turvakoju (turvakoti). Turvakodus oled kaitstud ja seal on kogu aeg personal kohal. Saad abi, et vägivald lõppeks, ja nõu olukorraga toime tulemiseks. Turvakodus viibimine on tasuta. Turvakoduga võid võtta ühendust ka siis, kui pereliige on sind vägivallaga ähvardanud.

Turvakodu Mona on mõeldud naississerändajatele ja nende lastele. Kui vajad turvakodus kohta, helista valvetelefonile 045 639 6274.

Abi seksuaalvägivalla korral

Seksuaalne vägivald on:

• vägistamine,
• seksuaalakti pealesundimine,
• seksuaalne väärkohtlemine,
• seksi ostmine alla 18-aastaselt või inimkaubanduse ohvrilt,
• seks alla 16-aastasega,
• sutenöörlus.

Seksuaalne vägivald võib toimuda ka paarisuhtes ja abielus. Seksuaalne vägivald on alati kuritegu, ka abielus.

Tukinainen

Tel 0800 97899

Tukinainen on vägistamise kriisikeskus, kust saad abi ja tuge, kui oled sattunud seksuaalse vägivalla ohvriks. Abi saad soome ja inglise keeles.

Tugikeskus SERI

Tel 040 701 8446

Helsingis asub seksuaalse vägivalla ohvritele mõeldud tugikeskus SERI. Tugikeskus SERI aitab ja nõustab seksuaalse vägivalla ohvreid. Keskuse teenuste hulka kuuluvad näiteks meditsiiniline uuring ja psühholoogi abi. Tugikeskus teenindab nii naisi kui ka mehi. Tugikeskusse SERI võid kohe ise tulla, kuid soovitatav on siiski ette helistada.

Võid abi küsida ka oma valla tervisekeskusest.

Kui keegi ähvardab või häirib sind pidevalt ja soovid kaitset, võid taotleda selle isiku suhtes lähenemiskeeldu (lähestymiskielto). Lähenemiskeeld tähendab seda, et isik ei tohi sinuga ühendust võtta. Võid taotleda lähenemiskeeldu politseist või esimese astme kohtust (käräjäoikeus). Võid küsida nõu oma koduvalla sotsiaalbüroost (sosiaalitoimisto) või õigusabibüroost (oikeusaputoimisto). Kui sul on tõendeid ähvardamise ja ahistamise kohta, siis tasub need alles hoida.

Miehen Linja
Tel 09 276 62 899
E-post: kontakti(at)lyomatonlinja.fi

Miehen Linja on teenus meestele, kes on kasutanud või kardavad, et võivad kasutada vägivalda oma abikaasa või teiste pereliikmete suhtes. Kohtumise võid kokku leppida telefoni, vestlusakna või e-posti teel. Miehen Linja teenindab soome, inglise, rootsi, prantsuse ja kreeka keeles. Peale selle on võimalik saada teenust ka tõlgi vahendusel oma emakeeles.