Põhiharidus

Tavaliselt omandavad lapsed ja noored põhihariduse põhikoolis. Üldjuhul läheb laps kooli sellel aastal, mil ta saab 7-aastaseks. Põhikool kestab tavaliselt 9 aastat. Põhikool on kõigile tasuta.

Aasta alguses saad teate lapse koolikohustuse kohta. See võib tulla posti teel või teenusekeskkonna Wilma kaudu, kui sa juba Wilmat kasutad. Loe lähemalt teenusekeskonna Wilma kohta selle lehe punktist Kodu ja kooli vahelised teated.

Saad ka juhised, kuidas laps kooli registreerida. Tavaliselt tuleb seda teha jaanuaris. Paljudes omavalitsustes saad seda teha Wilma kaudu. Erinevates omavalitsustes on erinevad viisid lapse kooli registreerimiseks. Küsi lisateavet enda kohalikust omavalitsusest.

Registreeri laps elukohajärgsesse kooli (lähikoulu). Elukohajärgne kool on tavaliselt see kool, mis asub kodule kõige lähemal. Saad taotleda lapsele koolikohta ka mõnes teises koolis. Alati pole võimalik teise kooli kohta saada.

Rahvusvahelised koolid ja inglise õppekeelega koolid asuvad suurtes linnades. Soomes on ka mõned saksa, prantsuse ja vene õppekeelega koolid.

Teavet nende koolide kohta leiad tavaliselt linnade veebisaitidelt.

Laps võib minna ka mingi kallakuga kooli. Vahel on need koolid erakoolid. Kool võib näiteks spetsialiseeruda järgmistele valdkondadele:

• kunst,
• muusika,
• sport,
• alternatiivpedagoogika (näiteks Steinerpedagoogika).

Kool algab augustis ja lõppeb mai lõpus või juuni alguses. Juunis ja juulis on suvevaheaeg.

Koolipäevade pikkus on klassiti erinev. Alamastmes on lühemad koolipäevad kui ülemastmes. Tundide pikkus on tavaliselt 45 minutit. Vahetundidel lähevad lapsed kooli õuealale. Õpetajad jälgivad lapsi.  Koolinädalas on umbes 20 õppetundi.



Lapsed söövad koolis üks kord päevas sooja toitu. See on tasuta. Kui sinu lapsel on erimenüü, räägi sellest õpetajale.

Lapsed õpivad põhikoolis mitmeid kohustuslikke õppeaineid. Alamastme viimastes klassides ja ülemastmes saavad õpilased valida ka valikaineid.

Igaüks võib õppida koolis oma usundile vastavalt usuõpetust või kultuurilugu. Usundiõpetus tuleb organiseerida juhul, kui omavalitsuses on vähemalt kolm last, kes seda usundit tunnistavad.

Mõnedes koolides on erikallakuga klassid õpilastele, kes on näiteks andekad muusikas või kunstis. Tavaliselt on sellistesse klassidesse eraldi katsed.

Laps või noor võib saada põhikooliks ettevalmistavat õpet, mille jooksul ta õpib soome (või rootsi) keelt ja mõningaid õppeaineid. Ettevalmistav õpe on mõeldud kõigile neile immigrantidest lastele, kelle teadmised ja oskused ei ole põhikooli klassis õppimiseks veel piisavad. Ettevalmistava õppe kestus on üldjuhul aasta. Seejärel läheb õpilane tavaklassi.

Kui laps osaleb ettevalmistavas õppes, saab ta individuaalse õppekava. Selles on kirjas, milliseid õppeaineid ja millises tempos laps õppima hakkab. Õppekava koostab kooli õppenõustaja, klassiõpetaja, eripedagoog või soome keele kui teise keele õpetaja. Nad võivad koostada õppekava ka ühiselt. Nad arvestavad sellega, mida laps teab ja mida ta on varem õppinud.

Kui lapse emakeel on mõni muu keel kui soome või rootsi keel, organiseerib kohalik omavalitsus oma emakeele õppe. Sel juhul võib laps õppida teise keelena ehk S2 keelena (S2-kieli) ka soome või rootsi keelt. Õpilane õpib soome (või rootsi) keelt teise keelena, kui tema soome või rootsi keele oskus ei ole emakeele tasemel.

Täiskasvanute gümnaasiumid organiseerivad põhihariduse andmist täiskasvanud immigrantidele, kellel puudub oma riigi põhihariduse tunnistus. Küsi lisateavet oma elukohajärgse kohaliku omavalitsuse nõustamisteenuste kaudu või lähimast täiskasvanute gümnaasiumist. Täiskasvanute gümnaasiumide kontaktid on leitavad interneti otsingumootorite abil.

Paljudes omavalitsustes edastab kool olulisi teateid veebipõhise keskkonna Wilma kaudu. Kool annab lapse vanematele keskkonna paroolid. Wilma kaudu saad lapse õpetajatega kontaktis olla ja saada teavet lapse õpingute, eksamite, puudumiste ning kooliürituste ja -vaheaegade kohta. Kui laps näiteks haiguse tõttu koolist puudub, teata sellest hommikul koolile Wilma kaudu.

On oluline, et jälgiksid Wilmat regulaarselt. Kui vajad Wilma kasutamisel abi, küsi koolilt juhendamist.

Soomes organiseerivad koolid õpilaste vanematele ühiseid lastevanemate koosolekuid. Need on mõeldud kõigile vanematele. Lastevanemate koosolekutel tutvud lapse kooli, õpetaja ja teiste vanematega. Saad ka teavet lapse kooliskäimisega seotud küsimuste kohta ja selle kohta, mis koolis toimub. Kui tead, kuidas lapsel koolis läheb ja mida koolis tehakse, saad oma last paremini aidata ning toetada.

Põhikooliõpilasi toetatakse õppimises. Õpilasnõustajad räägivad erinevatest õppimisviisidest ja edasiõppimisest. Nad tegelevad ka kutsenõustamisega.

Probleemsituatsioonides abistavad koolipsühholoogid ja koolikuraatorid. Õpetaja võib anda lapsele lühiajalist tugiõpet.

Laps saab eriõpet, kui tal on õppimis- või keskendumisraskused. Eriõppe rühmad on tavaklassidest väiksemad.

Õpetajad hoiavad vanematega sidet. Nad organiseerivad lastevanemate koosolekuid ja räägivad vanematele lapse õppeedukusest. Paljud koolid suhtlevad vanematega veebiteenuste kaudu.

Gümnaasiumi- või kutseõppeks ettevalmistav koolitus ehk TUVA on hea valikuvõimalus, kui oled lõpetanud põhikooli, kuid ei tea veel, millisesse gümnaasiumi või kutsekoolid soovid kandideerida. TUVA-koolitusel saad parandada oma põhikooli hindeid ja ka oma soome keele oskust. Loe TUVA-koolituse kohta täpsemalt InfoFinlandi veebilehtedelt Gümnaasium ja Kutseharidus.