Lastekaitse

Lastekaitse on alati viimane abinõu. See tähendab seda, et enne lastekaitse poole pöördumist toetatakse last ja peret näiteks koolis või nõuandlas.

Kontakt lastekaitsega saab alguse lastekaitseavaldusest. Lastekaitseametnikelt võib abi paluda perekond ise. Lastekaitseavalduse võib teha kes iganes, kes pere heaolu pärast muretseb. Lastekaitseametnikega võib ühendust võtta näiteks lapse õpetaja.

Mõnikord ei suuda vanemad lapse heaolu eest hoolt kanda. Sellisel juhul peab pere olukorda sekkuma ühiskond. Lastekaitses on kõige olulisem lapse huvide kaitsmine.

Lastekaitsest võib ise abi paluda näiteks siis, kui vanemad on kurnatud või perekonnas leiab aset keeruline elumuutus. Lastekaitse toetab peret ka siis, kui laps või noor tarvitab näiteks uimasteid või paneb toime kuritegusid.

Lastekaitsel on perede aitamiseks mitmesugused meetmed. Esmajärjekorras püütakse aidata avahoolekande vormis, et laps elaks koos perega. Sotsiaaltöötaja saab organiseerida perele näiteks koduabi teenuse või tugiisiku.

Kui peres esineb vägivalda või uimastite väärkasutust, sekkub olukorda lastekaitse sotsiaaltöötaja. Kui lapsel ei ole kodus turvaline olla või kui lapsega seotud olukord on äärmiselt raske, võidakse teha otsus lapse asendushooldusele paigutamise või lapse perekonnast eraldamise kohta. Last püütakse siiski alati aidata esmalt nii, et ta saaks elada oma kodus.

Lastekaitse tugineb lastekaitseseadusele ja rahvusvahelistele konventsioonidele. Lastekaitseseadus puudutab kõiki Soomes elavaid lapsi. See ei sõltu nende kodakondsusest, usundist ega kultuurist.