Kultuurid ja usundid Soomes

Soome rahvastikuarv on ligikaudu 5,5 miljonit inimest. Soome on väga hõreda asustusega riik. Rahvastik on koondunud peamiselt suurlinnadesse ja tiheasustusega aladele. Pealinna regioonis elab üle miljoni inimese.

Soome riigikeeled on soome ja rootsi keel. Soome keelt räägib emakeelena veidi alla 4,9 miljoni inimese ja rootsi keelt veidi alla 300 000 inimese. Soome ja rootsi keele järel räägitakse enim vene, eesti, araabia, inglise ja ukraina keelt.

Soome rahvastiku hulka kuulub erinevaid rahvusvähemusi, kellel on suurema osa soomlastega võrreldes erinev keel, kultuur või usund.

Soomes elab ligikaudu 10 000 saami. Saamid on Euroopa Liidu ainus põlisrahvas. Saamid elavad lisaks Soomele ka Norras, Rootsis ja Venemaal. Soomes räägitakse kolme saami keelt: põhjasaami, Inari saami ja koltasaami. Nendel saami keeltel on saamlaste kodukandi piirkondades ametlik staatus.

Soome traditsioonilised rahvusvähemused on näiteks romad, juudid ja tatarlased. Lisaks elab Soomes inimesi, kes on siia elama asunud näiteks Eestist, Venemaalt, Iraagist, Hiinast, Indiast ja Ukrainast.

Soome suurim uskkond on Evangeelne Luterlik Kirik, kuhu kuulub umbes 60% soomlastest. Soome Evangeelsel Luterlikul Kirikul ja Soome Õigeusu Kirikul on Soomes eristaatus. Neil on näiteks maksustamisõigus. Lisaks neile on Soomes registreeritud umbes 170 usuühendust. Kõige rohkem liikmeid on Jehoova tunnistajatel, islami kogukondadel ja Soome Vabakirikul. Paljud inimesed ei ole ühegi usuühenduse liikmed.

Soomes on usuvabadus. Kõigil, kes elavad Soomes, on õigus ise valida oma usund ja sellega tegeleda. Kui pole selleks soovi, ei pea mingit usku valima. Keegi ei ole ka kohustatud usulises tegevuses osalema.

Usukogukonna võivad moodustada vähemalt 20 täisealist isikut. Usuline grupp ei pea registreeruma usukogukonnaks, vaid grupp võib tegutseda ka ilma registreerimata.

Vanemad otsustavad, milline on lapse usund. Kui vanemad on selles suhtes eriarvamusel, ei seota last ühegi usundiga. Kui kohus on nimetanud ühe vanema lapse üksikhooldajaks, võib ta lapse usundi üle üksinda otsustada.

Kui laps on saanud 12-aastaseks, ei saa teda ilma tema nõusolekuta usukogukonnaga siduda. Ka usuühendusest väljaastumiseks on vaja lapse nõusolekut.

Lapsel on õigus saada koolis oma usundi alast õpet. Loe lisaks InfoFinlandi lehelt Põhiharidus.

Täisealine ehk 18-aastaseks saanud isik võib ise oma usundi üle otsustada.