Soome haridussüsteem

Haridussüsteemi kuuluvad alusharidus, põhiharidus, teise taseme haridus ja kolmanda taseme haridus (kõrgharidus). Täiskasvanuõpe on mõeldud täiskasvanutele ja see sisaldab palju variante alates põhiharidusest kuni kõrghariduseni.

Soomes on lastel õigus saada enne kooliealiseks saamist alusharidust. Alusharidusõpet organiseeritakse päevakodudes ja perepäevahoius. Laps saab ka osaleda avatud alushariduse tegevustes koos vanemaga, näiteks mängupargis. Eesmärk on toetada lapse arengut ja heaolu ning edendada õppimises võrdõiguslikkust. Laps õpib alusharidusõppes muu hulgas sotsiaalseid, keelelisi ja käelisi oskusi ning omandab mitmesuguseid teadmisi. Laps õpib ka õppimisoskusi.

Päevad sisaldavad palju mängu ja värskes õhus viibimist. Kui lapse emakeel on mõni muu keel kui soome või rootsi keel, võib ta saada soome või rootsi keele õppimiseks tuge. Laps võib saada ka eripedagoogika valdkonda kuuluvat kasvatust ja õpet, kui ta seda vajab.

Alusharidusõpet organiseerivad Soomes kohalikud omavalitsused. Alusharidust finantseeritakse maksutuludest ja seetõttu on see perede jaoks soodsam. Soomes on ka erasektoris tegutsevaid alusharidusasutusi. Lastega töötavad vastava haridusega alushariduse pedagoogid, sotsionoomid ja lapsehoidjad.

Loe koolieelse kasvatuse kohta lisaks InfoFinlandi lehelt Alusharidus.

Seaduse järgi peavad lapsed Soomes enne koolikohustuse algust käima aasta aega eelkoolis. Üldjuhul algab eelkool sellel aastal, kui laps saab 6-aastaseks. Eelkooliõpet organiseerivad kohalikud omavalitsused ja see on perele tasuta. Eelkoolis õpetavad vastava haridusega alushariduse pedagoogid. Eelkool toimub tavaliselt esmaspäevast reedeni neli tundi päevas koolides toimuva õppetöö ajal. Lisaks eelkoolile võib laps osaleda ka alusharidusõppes.

Aasta jooksul õpib laps kooliks vajalikke oskuseid, näiteks tähti. Lugemisoskust siiski veel ei õpetata. Kui lapse emakeel on mõni muu keel kui soome või rootsi keel, saab ta soome või rootsi keele õppimiseks tuge. Päev sisaldab ka mängimist ja värskes õhus viibimist.

Loe lisaks InfoFinlandi lehelt Eelkool.

Põhihariduse omandamine algab Soomes sellel aastal, kui laps saab seitsmeaastaseks. Kõigil Soomes alaliselt elavatel lastel on põhihariduse omandamise kohustus. Põhikoolis on üheksa klassi.

Põhihariduse andmine on Soomes seadusega reguleeritud. Peale selle on kasutusel riiklikud õppekava alused ning kohalikud õppekavad.

Põhiharidusõpet organiseerivad omavalitsused ja see on peredele tasuta. Esimeses ja teises klassis on õppetööd vähemalt 20 tundi nädalas, põhikooli ülemastmes tundide arv kasvab.

Soomes on kõigil põhikooli õpetajatel magistrikraad. Põhikooli algklasside õpetajad, kes õpetavad klasse 1–6, on spetsialiseerunud pedagoogikale. 7.–9. klasside õpetajad on spetsialiseerunud nende poolt õpetatavatele ainetele.

Õpetajatel on suur vabadus õppetöö iseseisvaks planeerimiseks, juhindudes riiklikust ja kohalikust õppekavast. Viimasel ajal on õppekavas rõhuasetus mh mitmest õppeainest koosnevatel programmidel, igapäevaelu nähtuste uurimisel ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogial.

Esimese kuue aasta jooksul on lastel sageli sama õpetaja, kes õpib õpilasi hästi tundma ja oskab õpetamise kujundada neile sobivaks. Üheks tähtsaks eesmärgiks on, et õpilased õpivad iseseisvat mõtlemist ja vastutavad ise õppimise eest.

Õpetaja hindab laste koolis edasijõudmist. Põhikoolis paneb kõik hinded õpetaja, riiklikke eksameid ei ole. Seevastu jälgitakse õppetulemusi väljavõtetel põhinevate hindamiste abil. Neid tehakse üldjuhul üheksandas klassis.

Kui laps või noor on alles Soome elama asunud, võib ta saada põhiõppeks ettevalmistavat õpet. Ettevalmistava õppe kestus on üldjuhul üks aasta. Seejärel võib õpilane soome või rootsi keelt edasi õppida teise keelena ehk S2 keelena, kui ta vajab tuge teise keele õppimisel.

Soome elama asunud täiskasvanud, kellel puudub oma riigi põhikooli lõputunnistus, saavad põhikooli lõpetada näiteks täiskasvanute gümnaasiumis.

Loe põhihariduse kohta lisaks InfoFinlandi lehelt Põhiharidus.

Pärast põhihariduse omandamist on levinumad edasiõppimise variandid gümnaasium ja kutseharidus, mis kuuluvad teise taseme hariduse alla. Teise taseme haridus on õppurile tasuta.

Pärast põhikooli peavad kõik noored õppima kuni teise taseme hariduse omandamiseni või 18-aastaseks saamiseni.

Gümnaasium

Gümnaasium annab üldhariduse ega anna mingit erialast ettevalmistust. Gümnaasiumis õpitakse peamiselt samu õppeaineid nagu põhikoolis, kuid õppetöö on keerukam ja iseseisvam. Gümnaasiumi lõpus sooritavad õpilased küpsuseksamid. Gümnaasiumi õppeaeg on sõltuvalt õpilasest 2–4 aastat. Seejärel saad kandideerida ülikooli või kutsekõrgkooli.

Enamiku gümnaasiumide õppekeeleks on soome või rootsi keel. Suurtes linnades on mõned gümnaasiumid, kus õppekeeleks on mõni muu keel, näiteks inglise või prantsuse keel.

Täiskasvanud võivad läbida gümnaasiumiõpingud täiskasvanute gümnaasiumis. Seal on võimalik läbida kas teatud kursused või kogu gümnaasiumi õppekava ja sooritada küpsuseksamid. Õppetöö koosneb kontaktõppest, kaugõppest, e-õppest ja iseseisvast tööst.

Loe gümnaasiumiõpingute kohta lisaks InfoFinlandi lehelt Gümnaasium.

Kutseharidus

Kutseharidus on võrreldes gümnaasiumiharidusega praktilisema suunitlusega. Kutseõppes saab omandada baaskutsehariduse umbes kolme aastaga. Töötamise ajal on samuti võimalus omandada kutseharidus või spetsiaalne kutseharidus. Kutseõppes on oluline õppimine tööelu kaudu. Soovi korral võib peale kutseõpet õpinguid jätkata kuni kõrghariduseni välja.

Kutsehariduse võib saada ka õppelepingu alusel. Sel juhul töötab õppur oma erialasel tööl, saab töö eest vähemalt kollektiivlepingule vastavat töötasu või mõistlikku töötasu, kui erialavaldkonnas puuduvad kollektiivlepingud. Õppur võib samal ajal õpinguid sooritada.

Loe lisaks InfoFinlandi lehelt Kutseharidus.

Gümnaasiumi- või kutseõppeks ettevalmistav koolitus TUVA

Teise taseme hariduse omandamisel on tarvis head keeleoskust. Kui õpilase emakeel on mõni muu keel kui soome või rootsi ning tema keeleoskus ei ole veel gümnaasiumi- või kutsekooliõpinguteks piisav, on tal võimalus kandideerida gümnaasiumi- või kutseõppeks ettevalmistavale koolitusele TUVA. 

Loe täpsemalt InfoFinlandi veebilehtedelt Gümnaasium ja Kutseharidus.

Teise taseme õpingute järel on võimalus minna edasi õppima kõrgkooli. Kõrghariduse omandamise võimalust pakuvad Soomes kutsekõrgkoolid ja ülikoolid. Õppurite valiku teevad kõrgkoolid ja õppeasutused ise.

Kõrgkooliõpingud võivad olla õppuri jaoks nii tasuta kui ka tasulised. Õppemaksu tuleb tasuda siis, kui õppur ei ole EL-i liikmesriigi või EMP riigi kodanik ega nende riikide kodaniku pereliige ja kui õppur sooritab bakalaureuse- või magistriõpinguid inglise keeles.

Loe lisaks InfoFinlandi lehelt Välismaalasest õppur Soomes.

Kutsekõrgkoolid

Kutsekõrgkoolis on õpe ülikooliga võrreldes praktilisema suunitlusega. Õppetöö hulka kuulub ka töö käigus õppimine. Kutsekõrghariduse saab omandada 3,5–4,5 aastaga. Kui on soov peale seda õpinguid jätkata ja saada kutsemagistri kraad, peab esmalt olema kaheaastane töökogemus samast kutsevaldkonnast. Loe täpsemalt InfoFinlandi lehelt Kutsekõrgkoolid.

Ülikoolid

Ülikoolis tugineb õpetamine teaduslikule uurimistööle. Ülikoolis saab omandada bakalaureusekraadi umbes kolme aastaga ja seejärel magistrikraadi umbes kahe aastaga. Ülikoolid organiseerivad teatud õppeprogrammide raames ka ingliskeelset õpet. Enamiku õppeprogrammide puhul toimub õpe siiski soome või rootsi keeles.

Kui oled omandanud magistrikraadi, võid taotleda edasiõppimise võimalust kraadiõppes ja saada litsentsiaadi- või doktorikraadi.

Loe lisaks InfoFinlandi lehelt Ülikoolid.

InfoFinlandi lehel Koolituse taotlemine on teavet selle kohta, kuidas taotleda Soomes teise taseme haridust ja kõrgharidust. Kui plaanid alustada õpinguid Soomes, loe lisaks teavet ka InfoFinlandi lehtedelt Välismaalasest õppur Soomes.

Soomes on ka palju õppeasutusi, mis pakuvad igas eas inimestele selliseid õpinguid, mis ei lõpe eriala omandamisega. Enamik neist koolitustest on mõeldud täiskasvanutele. Sellisteks vabaharidusliku töö õppeasutusteks on rahvaülikoolid, rahvakoolid, suveülikoolid, õppekeskused ja liikumise koolituskeskused.

Õpingud on üldharivad. Näiteks võid õppida keeli, kunstiaineid, käsitööd ja kommunikatsiooni. Üldjuhul on koolitus õppurile väikese tasu eest.

Teatud juhtudel võivad õpingud nendes õppeasutustes olla siiski tasuta. Näiteks kui sinu integreerumisplaanis on heaks kiidetud lugemis- ja kirjutamisoskuse õpe ja muu keeleõpe, siis selle eest tasu ei võeta.

Kui soovid õppida soome või rootsi keelt, loe selle kohta lisaks InfoFinlandi lehelt Soome ja rootsi keel.