Mine sisu juurde
Asukkaaksi rekisteröityminen

Elanikuks registreerumine

Avaldatud12.11.2024
Kui asud Soome elama, saab sind Soome rahvastiku infosüsteemi registreerida, kui registreeringu eeldused on täidetud. Ühtlasi saad Soome isikukoodi.

Kui saad isikukoodi, ei registreerita sind automaatselt ühegi valla elanikuks. Kui oled saanud migratsiooniametist (Maahanmuuttovirasto) või maksuametist (Vero) isikukoodi, pead üldjuhul täiendavalt registreerima Digi- ja rahvastikuandmete ametis (Digi- ja väestötietovirasto) ajutise või alalise elukoha aadressi. Kui registreerid alalise aadressi ja koduvalla, saad kasutada näiteks valla teenuseid. 

Soome isikukood

Isikukood on 11-kohaline numbriseeria, mis moodustub sinu sünnikuupäeva ja soo alusel.

Vajad isikukoodi näiteks ametiasutuste, pankade ja tööandjaga suhtlemisel. Kellelgi teisel ei saa olla samasugust isikukoodi. Isikukoodi saad siis, kui sind registreeritakse rahvastiku infosüsteemi.

Võid saada isikukoodi, kui viibid Soomes legaalselt. Legaalse viibimise aluseks võib olla näiteks elamisluba, liikumisvabadus EL-is, viisa või viisavabadus. Peale selle peab olema täidetud üks järgmistest tingimustest.

  • Vajad isikukoodi Soomes toimuva töötamise, õppimise või muu vastava põhjuse tõttu.
  • Sinu pereliikmel on juba registreeritud aadress Soomes.
  • Migratsiooniamet on väljastanud sulle elamisloa või elamiskaardi või on registreerinud sinu EL-i kodaniku elamisõiguse Soomes.

Saad taotleda registreeringut ja isikukoodi:

  • Digi- ja rahvastikuandmete ametist,
  • maksubüroost, kui vajad isikukoodi maksude maksmiseks, näiteks maksukaardi jaoks. Kõik maksubürood ei väljasta isikukoode. Maksuameti kodulehelt saad vaadata, millisest maksubüroost võid isikukoodi saada.

Ka migratsiooniamet väljastab üldjuhul isikukoodi, kui teeb otsuse elamisloa või EL-i kodaniku elamisõiguse või EL-i kodaniku pereliikme elamisõiguse kohta.

Aadressi registreerimine

Samal ajal sinu isikuandmete registreerimisega salvestatakse ka aadress. Aadress võib olla ajutine, alaline või lihtsalt postiaadress.

Ajutine aadress

Ajutine aadress kehtib ajutiselt ja oled registreeritud elanikuna sellele aadressile teatud ajani. Ajutine aadress kehtib tavaliselt ühe aasta.

Alaline aadress ja koduvald

Kui Digi- ja rahvastikuandmete amet registreerib sulle alalise aadressi, siis sind registreeritakse sellele aadressile elanikuks määramata ajaks. Aadress kehtib seni, kuni esitad kolimisteatise teisele aadressile kolimise kohta. Samal ajal salvestatakse sulle ka koduvald Soomes. Koduvald võib olla suur linn või väike kohalik omavalitsus. Koduvalda vajad selleks, et saaksid kasutada heaolupiirkonna (hyvinvointialue), linna või kohaliku omavalitsuse teenuseid. 

Kui sul on koduvald Soomes,

  • on sul üldiselt õigus kasutada elukohajärgse piirkonna pakutavaid teenuseid,
  • võid saada Soome ID-kaardi (henkilökortti) ja juhiloa (ajokortti),
  • saad kasutada ametiasutuste pakutavaid teenuseid või saada rahalisi soodustusi või toetusi.

Kohaliku omavalitsuse teenused on näiteks koolid, alusharidus ja sisserännanute integreerumisteenused. Heaolupiirkonna teenused on tervishoiuteenused ja sotsiaalteenused. 

Peaksid uurima, kas sinul ja su pereliikmetel on Soomes õigus koduvallale. Õigus koduvallale Soomes on reguleeritud vastavalt koduvalla seadusele. Digi- ja rahvastikuandmete ameti kaudu saad välja selgitada, kas sul on Soomes õigus koduvallale.

Loe täpsemalt InfoFinlandi lehelt Koduvald Soomes.

Postiaadress

Kui sulle registreeritakse postiaadress, ei registreerita sind sellele aadressile elanikuks. Postiaadressi saad kasutada siis, kui sul pole alalist elukoha aadressi, elad hotellis või tahad oma posti postkontorist kätte saada.

Kuidas registreerida isikuandmeid ja aadressi

Kui sul puudub isikukood, pead minema isiklikult Digi- ja rahvastikuandmete ametisse.

Kui sul juba on isikukood, saad registreerida ajutise aadressi Soomes, kui esitad postkontori või veebi kaudu kolimisteatise. Kolimisteatise abil saad teatada ainult aadressi.

Kui Sul on juba isikukood ja soovid, et sinu koduvald salvestatakse rahvastiku infosüsteemi, pead üldjuhul minema isiklikult Digi- ja rahvastikuandmete ametisse. Teatud juhtudel pole see vajalik. Vaata Digi- ja rahvastikuandmete ameti veebisaidilt järele, kas pead kohale minema.

Kui soovid, et Digi- ja rahvastikuandmete amet salvestaks andmed sinu perekonnaseisu (nt abielu) ja perekondlike suhete kohta, pead esitama vastavad ametlikud tõendid.

Enne kohale minekut broneeri aeg Digi- ja rahvastikuandmete veebilehe kaudu. Enne ametisse tulekut võid täita välismaalase registreerimisvormi, mille leiad Digi- ja rahvastikuandmete ameti veebilehelt. Saad selle täita ka teeninduskohas.

Digi- ja rahvastikuandmete ameti teeninduskohta minnes võta kaasa asjassepuutuvad dokumendid:

  • kehtiv pass või EL-i kodaniku ametlik fotoga isikutunnistus,
  • elamisloakaart või muu võimalik tõend selle kohta, et elad Soomes legaalselt,
  • EL-i kodaniku elamisõiguse registreerimistunnistus,
  • selgitus Soomes tehtava töö või õppimise osas (nt tööleping või tõend õpingute kohta),
  • Vajaduse korral originaal-, legaliseeritud ja tõlgitud tõendid perekondlike suhete kohta ja muud sellised dokumendid, mida Digi- ja rahvastikuandmete amet vajab andmete rahvastiku infosüsteemi kandmiseks.

Link viib saidilt väljaDigi- ja väestötietovirasto

Välismaalase registreerimine

Link viib saidilt väljaDigi- ja väestötietovirasto

Koduvald

Muude andmete salvestamine rahvastiku infosüsteemi

Digi- ja rahvastikuandmete amet registreerib sinu põhiandmed Soome rahvastiku infosüsteemi. Need andmed on näiteks nimi, sünniaeg, sugu, kodakondsus, sünnikoht, emakeel ja aadress.

Peale selle võidakse registrisse kanda andmed näiteks perekonnaseisu, abikaasa, laste ja vanemate kohta. Kui soovid, et need andmed registreeritaks Soome rahvastiku infosüsteemi, pead esitama vastavad dokumendid ja nende lisad Digi- ja rahvastikuandmete ametile. Dokument peab olema originaal või usaldusväärselt õigeks tunnistatud ning vajaduse korral legaliseeritud ja tõlgitud.

Dokumendi legaliseerimine

Pead esitama Digi- ja rahvastikuandmete ametile originaaldokumendi või selle koopia, mille õigsust on usaldusväärselt tõendatud. Dokumendi koopia sobib juhul, kui selle õigsust on kinnitanud sama asutus, kes on dokumendi väljastanud. Teise võimalusena võib sama riigi ametlik notar kinnitada ka legaliseeritud dokumendi koopia õigsust.

Et Digi- ja rahvastikuandmete amet saaks sinu andmed rahvastiku infosüsteemi kanda, peab dokument olema legaliseeritud. Kui sinu riik on ühinenud Haagi konventsiooniga, taotle oma dokumendi apostilliga kinnitamist.

Sa ei vaja apostilliga kinnitamist, kui sul on ülddokument, mille on väljastanud mõne EL-i riigi ametkond. Ülddokumendi lisana võib sul siiski vaja minna tõlkeabina kasutatavat standardset vormi. Nende standardsete vormide kohta saad täpsemalt küsida selle riigi ametkondadelt, kust tõendit taotled. Teine variant on see, et dokumendi tõlgib ametlik tõlkija, kelle konkreetne EL-i liikmesriik on heaks kiitnud.

Arvesta, et dokumendid peavad olema soome, rootsi või inglise keeles. Kui sinu dokument on mõnes muus keeles, pead hoolitsema selle soome, rootsi või inglise keelde tõlkimise eest. Dokumendi võib lasta tõlkida vandetõlgil. Kui tõlge tehakse välismaal, peab ka tõlge olema legaliseeritud.

Kui vajad lisateavet dokumentide legaliseerimise kohta, pöördu Digi- ja rahvastikuandmete ameti või oma riigi välisministeeriumi poole.

Kohalik teave