Kui lähedane sureb Soomes

Kui inimene sureb väljaspool haiglat, näiteks oma kodus, teata sellest kohe politseile või arstile. Helista hädaabinumbrile 112. Surma põhjuse väljaselgitamisega tegeleb politsei ja teavitab surmast digi- ja rahvastikuandmete ametit. Kui inimene sureb haiglas või hoolekandeasutuses, teavitab rahvastikuregistrit asutuse personal. Teave surma kohta läheb automaatselt ka Kelale, pensioniametitele ja pankadele.

Lahkunu lähedane peab surmast teavitama tööandjat, korteriühistut, üürileandjat, postiasutust ja kindlustusfirmasid. Teavitada tuleb ka lahkunu lähteriigi ametiasutusi, kui talle maksti näiteks välisriigist pensioni.

Kui lähedane inimene sureb, võid leinas saada abi ja tuge polikliinikutest (terveysasema), perenõuandlatest (perheneuvola), Soome Vaimse Tervise Seltsi välismaalaste kriisiteenindusest (Suomen Mielenterveysseuran ulkomaalaisten kriisipalvelu) ning kogudustelt. Abi saab soome ja rootsi keeles ning paljudes kohtades ka inglise keeles. Võid kasutada vajaduse korral ka tõlki. Lähedase surma korral on võimalik saada töölt lühiajalist haiguslehte.

Surnu matmiseks on vaja matmisluba. Matmisloa eest hoolitseb matusebüroo. Omaksed võivad siiski asuda matuseid korraldama juba enne matmisloa vormistamist.

Matmisluba on surmatõendi üks osa. Surmatõendit on vaja juhul, kui lahkunul oli elukindlustus ja kindlustusfirma küsib surma põhjust. Peale selle saavad omaksed surmatõendilt täpsemat teavet surma põhjuse kohta. Omaksed saavad küsida surmatõendit lahkunu raviarstilt. Kui surma põhjuse selgitas välja politsei, võib surmatõendit küsida politseilt.

Kui Soomes sureb mõne muu riigi kodanik, selgitatakse surma põhjus välja Soome seaduste kohaselt. Ametiasutus või haigla teavitab surmast lahkunu kodumaa esindust. Lahkunu kodumaa esindus või välisministeerium edastab teabe lahkunu lähedastele.

Surma põhjuse dokumendid edastatakse soome või rootsi keeles. Kui dokumente on vaja teistes keeltes, peab lähedane ise tõlketöö eest tasuma. Esindus saab lähedast aidata surmatõendi või surma põhjuse teatise saamisel.

Lahkunu võib pärast surma põhjuse väljaselgitamist ja matmisloa väljastamist Soomest välja transportida. Lahkunu võidakse välisriiki transportida kirstus või tuhastada Soomes ja transportida välisriiki tuha. Lähedased võivad korraldada matused ise või osta teenuse täielikult või osaliselt matusebüroost. Matmisluba antakse isikule, kes vastutab lahkunu transportimise eest. Lähedane isik võib küsida esindusest nõu matuse korraldamise suhtes.

Kui lahkunu lähedane lahkunu matmise, tuhastamise või kodumaale tagasiviimise eest ei hoolitse, võib esindus pöörduda kohaliku ametiasutuse poole. Sellisel juhul lahkunu maetakse või tuhastatakse Soomes väljakujunenud praktika kohaselt.

Lahkunu lähteriigi esindusest võib küsida nõu mitmesugustes surmaga seotud küsimustes.

Matuste korraldamisel võib saada abi usulistelt ühendustelt. Täiendavat informatsiooni küsi oma kohalikust kogukonnast. Soome Evangeelse Luterliku Kiriku kodulehelt leiad teavet kiriku teenuste kohta. On võimalik korraldada ka ilmalikud matused, mis ei sisalda usulisi rituaale. Kõikide teenuste osas annavad nõu matusebürood. Ilmalike matuste kohta saad teavet ka teeninduskeskusest Pro-Tseremooniad (Pro-Seremoniat).

Matusebüroode teenused on tasulised. Matusebürood hoolitsevad matuste korraldamise eest, nagu näiteks surnu transport. Matusebürood müüvad ka kirste ja korraldavad vastavalt kokkuleppele lähedastega ka kõiki teisi matuseasju. Matusebüroode kohta saad teavet näiteks Soome Matusebüroode Liidust (Suomen Hautaustoimistojen Liitto). Paljudes matusebüroodes teenindatakse ka inglise keeles.

Peaaegu kõik Soome surnuaiad kuuluvad luteri kogudustele, kuid hauaplatsi võib saada ka kirikusse kuulumata. Hauaplatsid on tasulised ja neid võib küsida kogudustelt. Kui isik ei kuulunud kogudusse ega soovinud kiriklikku matust, siis seda läbi ei viida. Korraldada võib kirstu- või tuhastamismatuse. Paljudes piirkondades on ka teistele kogudustele kuuluvaid surnuaedu. Näiteks suuremates linnades on õigeusu, islami ja juudi koguduste surnuaiad. Paljudes piirkondades on ka surnuaiad, mis ei kuulu ühelegi kogudusele. Lahkunu tuha võib puistata loodusesse või veekogusse, kui piirkonna omanik selleks loa annab.

Vahel võib surnud isikul olla õigus matusetoetusele (hautausavustus) vastavalt tema viimasele töökohale või ametiühingu liikmelisusele. Küsi selle kohta lahkunu viimaselt tööandjalt või ametiühingust. Varatu lahkunu matusekuludeks saad taotleda toimetulekutoetust (toimeentulotuki) Kelast ja oma piirkonna sotsiaalteenuste kaudu.

Peale isiku surma võidakse maksta tema abikaasale ja lastele perepensioni (perhe-eläke). Perepensioni eesmärk on kindlustada lese ja laste toimetulek. Soomes on kaks perepensioni, pensioniameti (Kela) perepension ja tööpensionisüsteemi perepension. Kui surnud isik käis tööl või tegutses Soomes ettevõtjana, võivad lesk ja lapsed saada tööpensionisüsteemile vastavat perepensioni. Mõlemat pensioni saab taotleda pensioniametist (Kela).

Kui isik on elanud või töötanud enne Soome elama asumist pikka aega teises riigis, võib abikaasal ja lastel olla õigus saada perepensioni ka sellest riigist. Selgita välja, millised on tingimused perepensioni saamiseks Soomest või lähteriigist.

Seadus sätestab, kes pärib surnud inimese vara. Võid ka ise määrata, kellele sinu vara jagatakse. Võid teha testamendi (testamentti) ehk kirjaliku selgituse selle kohta, kes peale sinu surma sinu vara pärib. Testament peab sisaldama teatud punkte ja sellel peavad olema alati kahe teovõimelise tunnistaja allkirjad. Muidu ei ole testament seaduslik. Seega tasub testamendi tegemisel kasutada juristi teenuseid.

Pärandvara nimekiri on kirjalik ülevaade surnud isiku vara ja võlgade kohta. Pärandvara arvelevõtmine tuleb teha kolme kuu jooksul pärast surma. Kui pärandvara õigeaegselt arvele ei võeta, võivad sellel olla omad tagajärjed, nagu suurem pärandimaks.

Pärandvara arvelevõtmiseks on vaja lahkunu suguvõsa nimekirja alates tema 15. eluaastast kuni surmani. On vaja ka isikute elusolekut kinnitavaid tõendeid (virkatodistus). Saad need digi- ja rahvastikuandmete registrist või kogudusest. Lisaks on vaja andmeid nende kohta, kes lahkunu vara pärivad. Neid nimetatakse pärandvara saajateks.

Pärandvara arvelevõtmise korraldab isik, kes teab kõige paremini surnud inimese vara ja võlgu. Pärandvara arvelevõtmisel tasub kasutada juristi või muu spetsialisti abi.

Pärandvara nimekirja allkirjastavad pärandvarast teataja ja sündmuse juures viibivad pärandvara saajad. Lisaks allkirjastavad selle kaks usaldusisikut, kes aitavad lahkunu vara hinnata. Pärandvara loend (perukirja) tuleb edastada maksuametile hiljemalt kuu aja jooksul pärandvara arvelevõtmise toimingust alates.

Lisateavet pärandvara arvelevõtmise kohta saad kohtust ja maksuametist. Kui vajad pärandvara arvelevõtmisel abi, siis matusebürood abistavad ka selles küsimuses.

Kui pärid surnud isiku vara, pead maksma sellelt pärandimaksu (perintövero). Maksu suurus sõltub sellest, kui suur on vara, mille lahkunult pärid, ja sellest, kui lähedane sugulane sa oled. Alla 20 000 euro suuruse pärandi pealt ei ole vaja pärandimaksu tasuda.

Kui sul on tähtajaline elamisluba, mis on välja antud peresidemete alusel, siis lähedase surm võib seda mõjutada. Lisateavet saad InfoFinlandi lehelt Kas ma võin elamisloa kaotada?