Kui laps sünnib Soomes

Lapse sünd registreeritakse Soome rahvastikuregistrisse haiglas, kus laps on sündinud. Ühtlasi saab laps isikukoodi. Seda tehakse juhul, kui:

• emal on koduvald Soomes ja
• emal on Soome isikukood.

Kui ema ei ole Soomes registreerunud, ei saa haigla lapse sündi registreerida. Sellisel juhul küsi juhiseid Digi- ja rahvastikuandmete ametist.

Ema registreerumise kohta saad täpsemalt lugeda InfoFinlandi lehelt Elanikuks registreerumine.

Lapse andmed teatatakse vormil. Digi- ja rahvastikuandmete amet saadab vormi emale koju varsti pärast lapse sündi. Vormile on märgitud lapse isikukood.

Vormil teatad:

• lapse nimed,
• emakeele.

Täida vorm hoolikalt ja allkirjasta. Kui vanemad on abielus või vanemlus kinnitatud, peavad vormi allkirjastama mõlemad hooldajad.

Tagasta vorm Digi- ja rahvastikuandmete ametile kolme kuu jooksul alates lapse sünnist. Kui laps võetakse uskkonna liikmeks, tagasta vorm asjaomasele uskkonnale. Võid tagastada vormi posti teel, e-kirja manusena või viia selle lähimasse Digi- ja rahvastikuandmete ametisse.

Vormi andmed salvestatakse rahvastikuregistrisse ja saad lapsele posti teel Kela kaardi.

Lapse nimi

Soomes kehtib nimeseadus. Selle kohaselt peab kõigil olema perekonnanimi ja 1–4 eesnime. Eesnimed peavad vastama Soome seadusele. Näiteks õdedele-vendadele ei tohi panna esimeseks nimeks ühesugust nime.

Laps saab perekonnanime oma vanematelt.

• Kui vanematel on sama perekonnanimi või perekonnanimede kombinatsioon, saab see ka lapse perekonnanimeks.
• Kui lapsel on ainult üks vanem, saab laps selle vanema perekonnanime.
• Kui vanematel on varasemast ühiseid lapsi, peab alaealistel õdedel-vendadel olema ühesugune perekonnanimi.
• Kui vanemad on lahutatud, otsustab nime üle lapse hooldaja.
• Kui vanemad ei jõua lapse perekonnanime osas üksmeelele, saab laps ema perekonnanime.

Kui vanematel on erinev perekonnanimi, sõltub lapse perekonnanimi olukorrast.

• Kui vanemad on abielus, võivad nad lapsele panna ükskõik kumma perekonnanime või perekonnanimede kombinatsiooni.
• Kui vanemad ei ole abielus, võib laps saada ükskõik kumma vanema perekonnanime, kui isadus või mittesünnitanud ema emadus on kinnitatud. Kui vanemlust ei ole kinnitatud, saab laps ema perekonnanime.
• Vanemate esimesele ühisele lapsele võib perekonnanimeks panna vanemate perekonnanimedest moodustatud nimekombinatsiooni või ühe vanema perekonnanime kombinatsioonist teisel kohal oleva perekonnanime.

Lapse emakeel

Lapse sündimisel tuleb talle registreerida emakeel. Saad valida lapse emakeeleks rahvastiku infosüsteemis ainult ühe keele. Soovi korral saad keelt hiljem muuta.

Mõtle, millist keelt soovid lapsele emakeeleks registreerida. See võib mõjutada seda, mis keelt sinu laps koolis õppida saab.

Kui sinu lapse emakeel on mõni muu keel kui soome või rootsi keel, õpib ta soome või rootsi keelt teise keelena S2 õppes. Peale selle võib sinu laps õppida ka emakeeleks märgitud keelt. Oma emakeele õppimine koolis on vabatahtlik.

Lapse usund

Lapse usund on perekonna siseasi. Saad ise otsustada, millisesse uskkonda laps kuulub. Usundi teatamine ei ole kohustuslik. Kui üks vanematest on lapse üksikhooldaja, võib ta lapse uskkonda kuulumise otsustada üksinda.

Laps saab sündides Soome kodakondsuse järgmistel juhtudel.

• Lapse ema on Soome kodanik.
• Lapse isa on Soome kodanik ja abielus lapse emaga.
• Laps sünnib Soomes, tema isa on Soome kodanik ja isadus on kinnitatud.
• Laps sünnib Soomes kunstliku viljastamise tulemusena naispaarile, tema mittesünnitanud ema on Soome kodanik ja emadus on kinnitatud.
• Lapse isa on surnud enne lapse sündi, kuid oli surres Soome kodanik ja abielus lapse emaga.
• Lapse isa on surnud enne lapse sündi, laps sünnib Soomes väljaspool abielu ja isadus on kinnitatud.

Laps võib saada Soome kodakondsuse ka siis, kui ta sünnib Soomes ega saa vanematelt ühegi teise riigi kodakondsust. Sel juhul määrab lapse kodakondsuse migratsiooniamet.

Lapsel võib olla üheaegselt Soome ja mõne teise riigi kodakondsus. See sõltub sellest, kas teine riik aktsepteerib mitmekordset kodakondsust. Küsi teavet oma riigi esindusest.

Loe täiendavalt Soome kodakondsuse kohta InfoFinlandi lehelt Soome kodakondsus.

Kui laps ei saa sündides Soome kodakondsust, taotle talle passi oma koduriigi esindusest. Selleks vajad Soome rahvastikuregistri väljavõtet, mille saad Digi- ja rahvastikuandmete ametist. Lapsele passi taotlemiseks võid vajada ka muid dokumente. Täpsemad juhendid ja nõuded dokumentide kohta leiad oma koduriigi esinduse veebisaidilt.

Digi- ja rahvastikuandmete amet vajab rahvastikuregistri jaoks teavet lapse kodakondsuse kohta. Digi- ja rahvastikuandmete amet selgitab vajaduse korral lapse kodakondsuse välja migratsiooniameti kaudu hiljemalt kolme kuu jooksul alates lapse sünnist. Võid teatada lapse kodakondsuse ka ise Digi- ja rahvastikuandmete ametile, kui oled saanud lapsele passi.

Elamisluba ja -õigus

Kui pass on valmis, vajab laps elamisluba või EL-i kodaniku elamisõiguse registreerimist.

• Kui laps saab ühe EL-i liikmesriigi kodakondsuse, taotle talle EL-i kodaniku elamisõiguse registreerimist migratsiooniameti veebiteenuse Enter Finland või migratsiooniameti teeninduspunkti kaudu.
• Kui laps saab mõne muu riigi kodakondsuse, taotle talle elamisluba migratsiooniameti veebiteenuse Enter Finland või migratsiooniameti teeninduspunkti kaudu.

Loe täpsemalt InfoFinlandi lehtedelt EL-i kodanikud ja Mitte-EL-i kodanikud.

Kui laps kuulub Soome sotsiaalse kaitse alla, saab ta Kela kaardi ehk ravikindlustuskaardi. Kela saadab kaardi koju peale seda, kui lapse andmed on salvestatud rahvastikuregistrisse.

Taotle Kelast peretoetusi eraldi. Loe teema kohta lisaks InfoFinlandi lehtedelt Toetused raseduse ajal ja Toetus pärast lapse sündi.

Kui lapse vanemad on abielus, ei ole vaja isadust eraldi tuvastada.

Kui lapse ema ja isa ei ole abielus ja isadust ei tuvastata, on laps ametlikult isatu.

Isadust saab tuvastada juba raseduse ajal emade nõuandlas või pärast lapse sündi laste järelevalveinspektori juures. Kui isadus tuvastatakse enne lapse sündi, algab isadusküsimuse läbivaatamine alles peale seda, kui lapse sünnist on möödunud 30 päeva. Isaduse tuvastamise kinnitab Digi- ja rahvastikuandmete amet.

Loe teema kohta lisaks InfoFinlandi lehelt Vabaabielu.

Soomes kehtib emadusseadus, mille alusel lapsel võib olla kaks ema. Lapse sünnitanud naine on alati lapse ema. Lapsele võidakse tuvastada teine ema, kui:

• laps sünnib kunstliku viljastamise tulemusena emale ja tema naissoost elukaaslasele või abikaasale
• mõlemad vanemad on andnud nõusoleku kunstlikuks viljastamiseks ja
• lapse isa pole võimalik kinnitada.

Emadus tuleb tuvastada ja kinnitada ka siis, kui vanemad on abielus.

Emadust võib tuvastada juba raseduse ajal lähimas nõuandlas või pärast lapse sündi oma piirkonna laste järelevalveinspektori juures. Emaduse kinnitamise eest vastutab Digi- ja rahvastikuandmete amet.

Loe teema kohta täiendavalt InfoFinlandi lehelt Vabaabielu.

Soome seaduse kohaselt on laps alla 18-aastane isik. Alla 18-aastasel peab olema alati vähemalt üks hooldaja. Üldjuhul on lapse hooldajateks tema enda vanemad.

Abielust sündinud lapse hooldajateks on mõlemad vanemad koos.

Kui vanemad ei ole abielus ja isadust või emadust pole tuvastatud, on hooldajaks lapse sünnitanud ema. Sel juhul teeb otsused kõigis last puudutavates küsimustes ema üksi, isegi kui vanemad elavad koos.

Isa või teine ema saab lapse hooldusõiguse vanemluse kinnitamisel, kui isadus või emadus tuvastatakse nõuandlas enne lapse sündi. Kui isadus või emadus tuvastatakse laste järelevalveinspektori juures alles pärast lapse sündi, peavad vanemad sõlmima ühishoolduse lepingu, et mõlemad vanemad saaksid lapse hooldajateks. Hooldusleping sõlmitakse laste järelevalveinspektori juures. Lisateavet saad oma piirkonna perekonnaõiguslike teenuste kaudu.