Teavet Vaasa kohta

Vaasa on Pohjanmaa maakonna pealinn, mis asub Põhjalahe kaldal. Vaasa rannikul paiknev unikaalne Merenkurkku saarestik on Soome ainus loodusobjekt Unesco maailmapärandi nimistus.

Vaasa on rahvusvaheline linn. Vaasas elab umbes 120 rahvusest inimesi, kes räägivad 100 erinevas emakeeles. Vaasas elanike arv on 67.000, kellest soomekeelseid on peaaegu 70 %, rootsikeelseid veidi rohkem kui 20 % ning 10 % muukeelseid. Koos ümbritsevate valdadega on Vaasa piirkonnas elanikke umbes 113.000.

Vaasas on kuus kõrgkooli. Linnas on 12.000 kõrgkoolitudengit ning 4.000 kutsekõrgkoolitudengit.

Vaasa piirkond on Põhjamaade energiatehnoloogia keskus. Vaasa positiivset voolu võib tähele panna ka inimeste igapäevaelu ja linna arengut vaadates. Põhjamaade energiapealinn on unikaalne kombinatsioon rahvusvahelisust, noort innukust, innovatiivseid oskused ning tundlikku rahu.

Loe lisaks: Liiklus Soomes

Linnabussid

Linnabussid on hea liiklemisviis Vaasa piirkonnas. Lisateavet linnasisese transpordi, reisimise, piletide ja hindade kohta leiate Vaasa linnatranspordi (Vaasan joukkoliikenne) veebilehelt. Linnaliiniinfo Digitrans nõustab, kuidas ühest kohaste teise kohta bussiga sõita.

Jalgrattaga ja jalgsi

Vaasa on ilus jalgratturite linn. Vaasa elanikest 81 % elab jalgrattasõidu ehk alla 5 kilomeetri kaugusel kesklinnast. 179 km jalgrattateid tagab praktilise viisi Vaasas ringi liikumiseks. Vaasa jalgratturikaardista leiate kõik jalgrattateed.

Rongi-, lennu- ja laevaliiklus

Vaasa liiklusühendused on ideaalsed. Vaasasse on kerge tulla lähedalt ja kaugelt. Lennujaam asub ainult umbes 10 minuti kaugusel kesklinnast, raudteejaam päris kesklinnas. Iga päev sõidavad laevad Rootsi Umeå linnast Vaasasse.

Vaasa 55 liikmeline linnavolikogu otsustab linna asjade, nt. tegevuse ja majanduse, üle. Vaasa elanikud hääletavad liikmeid volikokku iga neljandal aastal toimuvatel kohalikel valimistel.

Volikogu valib linnavalitsuse, mis valvab linna huvisid ning esindab seda, juhib linna haldust ning valmistab ette volikogus otsustamisele kuulvad asjad.

Vaasa linnapea juhib linnavalitsuse alluvuses linna haldust ja majandust.

Vaasas on ka mitmeid komisjone ja juhatusi. Need valvavad ja juhendavad oma tegevusala. Noorte huvisid kaitseb Vaasa noorsoovolikogu ning puuetega inimeste huvisid Puuetega isikute nõukogu.

Mu kui Soome, teise EL-i liikmesriigi, Islandi või Norra kodanikud tohivad valimistel hääletada juhul, kui nad on olnud kaks aastat Soomes valla elanikuks. Kohalikel valimistel on isikul hääletamisõigus, kui ta koduvallaks on olnud Vaasa 51. valimistepäevale eelneval päeval.

Vaasas tegutseb mitu usuühendit. Info nende kohta leiate teenusest „Usundid Soomes“ (Uskonnot Suomessa).

Loe lisaks: Kultuurid ja usundid Soomes

Praeguse Vaasa piirkonnas on olnud elanikke juba 14-l sajandil. Soome oli osa Rootsi kuningriigist 13-nda sajandilt kuni aastani 1809. Kuningas Karl IV rajas Mustasaare linna praeguse Vana Vaasa asukohta aastal 1606. Praeguse nime Vaasa sai aastal 1611 Rootsi Vasa dünastia järgi.

Aastal 1809 sai Soome suurvürstiriigiks Venemaa osana, ning aastatel 1855 – 1917 oli Vaasa ametlik nimi Nikolaistad (Nikolailinn), Nikolai I järgi. Soome kuulutas ennast iseseisvaks aastal 1917.

Aastal 1918 puhkes Soomes kodusõda. Sõjas Soome jagunes ideoloogiliselt kahte ossa, ning ühe osa pealinnaks sai Vaasa. Soome sonaadi istungid toimusid praeguses Vaasa raekojas. Soome vabadusesammas asub Vaasas, Kauppatori väljakul väga nähtaval kohal.