Võrdne kohtlemine ja võrdõiguslikkus

Võrdne kohtlemine (yhdenvertaisuus) tähendab, et kõik inimesed on võrdsed sõltumata soost, vanusest, etnilisest või rahvuslikust päritolust, kodakondsusest, keelest, usutunnistusest ja veendumusest, arvamusest, puudest, tervislikust seisundist, seksuaalsest sättumusest või muust isikuga seotud põhjusest.

Nende tunnuste alusel diskrimineerimine on võrdse kohtlemise seadusega keelatud.

Puuetega inimeste õigused

Puudega inimesel on õigus teha kõike seda, mida teevad teised inimesed. Tal on õigus näiteks õppida, töötada ja pere luua. Võrdse kohtlemise seaduse järgi peavad tööandjad ja õppeasutused muu hulgas edendama puuetega inimeste töötamise ja hariduse saamise võimalusi. Näiteks tuleb vajaduse korral muuta töökeskkonda viisil, et puudega inimesel oleks seal lihtsam töötada.

Loe täpsemalt InfoFinlandi lehelt Puuetega inimesed.

Seksuaalvähemuste ja soovähemuste õigused

Soome seaduse järgi ei tohi inimest diskrimineerida seksuaalse orientatsiooni alusel. Seadus keelab diskrimineerimise ka sooidentiteedi või soo väljendamise alusel. Täpsemat teavet teema kohta leiad näiteks inimõigusorganisatsiooni Seta veebisaidilt.

Soomes saavad kaks samasoolist inimest sõlmida omavahel abielu.

Loe lisaks InfoFinlandi lehelt Abielu.

Kui sind koheldakse mingi isikuomaduse tõttu halvemini kui teisi samas situatsioonis olevaid inimesi, võib tegemist olla diskrimineerimisega.

Näiteid diskrimineerimisest:

• kui üürileandja nõuab, et üürnikul peab olema Soome kodakondsus;
• kui tööandja nõuab perfektset soome keele oskust, kuigi seda töös vaja ei lähe.

Inimeste erinev kohtlemine ei ole alati diskrimineerimine. Inimesi võidakse kohelda erinevalt, kui selleks on olemas aktsepteeritav põhjus.

Rassism ja rassistlikud kuriteod

Rassism tähendab mõne inimrühma või sellesse kuuluva isiku asetamist teistest halvemasse olukorda näiteks etnilise päritolu, nahavärvi, kodakondsuse, kultuuri, emakeele või usu tõttu. Rassistlik kuritegu tähendab kuritegu, mille täideviijal on rassistlik motiiv. Rassistlik kuritegu võib olla näiteks rahvusrühma vastu vaenu õhutamine, vägivald, au teotamine, diskrimineerimine, ähvardamine, kiusamine või kahju tekitamine.

Kui satud rassistliku kuriteo ohvriks, teata sellest politseile. Palu politseil pöörata tähelepanu teo toimepanija rassistlikule motiivile.

InfoFinlandi lehelt Olulised ametiasutused leiad teavet selle kohta, kuidas esitada kuriteoavaldust.

Diskrimineerimise vastane nõustamine

Kui kahtlustad, et sind on diskrimineeritud, võid pöörduda Kuriteoohvrite valvekeskuse diskrimineerimisvastase nõustamise poole. Diskrimineerimisvastane nõustamine teenindab telefoni teel. Nõustamisteenuse kontaktandmed leiad Kuriteoohvrite valvekeskuse veebilehelt.

Võrdõigusvolinik

Kui koged diskrimineerimist või oled kuskil diskrimineerimist märganud, võid pöörduda võrdõigusvoliniku (yhdenvertaisuusvaltuutettu) poole. Peale selle on sul võimalus esitada politseile kuriteoavaldus diskrimineerimise kohta. Võid pöörduda võrdõigusvoliniku poole ka teise isiku või mõne rühma nimel.

Võrdõigusvolinik on iseseisev ja sõltumatu ametiisik, kelle ülesanne on edendada võrdõiguslikkust ja sekkuda diskrimineerimisse. Võrdõigusvolinik võib anda juhtnööre, nõuandeid ja soovitusi ning aitab diskrimineerimist puudutavate juhtumite korral lepitada. Volinik võib ka vajaduse korral paluda diskrimineerimises kahtlustatavalt juhtunu kohta selgitust. Lisaks võib volinik pöörduda või aidata pöörduda võrdõiguse ja võrdse kohtlemise komisjoni või kohtu poole.

Büroovisiidid tuleb eelnevalt kokku leppida. Büroo teenused on tasuta. Kui sa ei oska soome, rootsi või inglise keelt, võid kirjutada e-kirja või kirja ka mõnes muus keeles. Kontaktandmed leiad võrdõigusvoliniku veebilehelt.

Sisserändajate organisatsioonid

Kui puutud kokku diskrimineerimise või rassismiga, võid saada nõustamist ja abi ka sisserändajate organisatsioonidelt. Organisatsioonide kontaktandmed leiad InfoFinlandi lehelt Ühingud.

Diskrimineerimine töökohas

Kui koged tööl või tööotsingul diskrimineerimist, võid pöörduda töökaitseameti või võrdõigusvoliniku poole.

Loe teema kohta täpsemalt InfoFinlandi lehelt Tööl ilma diskrimineerimiseta.

InfoFinlandi lehelt Tööelu probleemid leiad teavet paljude tööelus levinud probleemide ja nende puhul abi taotlemise kohta.

Soome seaduste kohaselt on meestel ja naistel ühesugused õigused.

Soomes on tavaline, et naised töötavad, isegi kui neil on lapsed. Vastutus laste ja kodu eest hoolitsemise eest kuulub nii naisele kui ka mehele. Naised ei vaja töötamiseks ega õppimiseks oma abikaasa või vanemate luba.

Naised ja mehed saavad ise otsustada, kellega nad abielluvad. Sundabielu on Soomes kuritegu. Näiteks ei ole vanematel õigust sundida või survestada oma last abielluma. Abielu lahutamise õigus on nii naisel kui ka mehel. Abielulahutuse võib saada ka ilma teise abikaasa nõusolekuta. Kellelgi ei ole õigust teist abikaasat abielu lahutamisel takistada.

Vägivald on Soomes alati kuritegu. Ka perekonnas ja paarisuhtes toimuv vägivald, näiteks löömine ja seksuaalne vägivald, on alati kuritegu. InfoFinlandi lehelt Probleemid perekonnas leiad teavet selle kohta, kust saad abi, kui sinu pereliige kasutab vägivalda.

Võrdõiguslikkus tööelus

Tööelus tuleb naisi ja mehi ühtemoodi kohelda. Soolise võrdõiguslikkuse seadus keelab soolise diskrimineerimise. See tähendab näiteks seda, et soost lähtuvalt ei tohi mehele maksta suuremat palka kui naisele või naistöötajat ei tohi vallandada seetõttu, et ta on lapseootel.

Loe lisaks InfoFinlandi lehelt Võrdne kohtlemine ja võrdõiguslikkus tööelus.