Soome pühad

Osa pühadest, näiteks jõulud ja ülestõusmispühad on riigipühad. Siis on ka paljud kauplused ja ametiasutused suletud.  Üks võimalus püha tähistada on lipp vardasse tõmmata. Soomes on kindlad lipupäevad, mis on kalendris ära toodud. Lipupäevadel panevad lipud välja nii ametlikud institutsioonid kui ka tavainimesed. Soomes tähistab lipp pidulikkust.

Uusaasta

Vana aasta viimasel päeval, 31. detsembril, organiseeritakse ilutulestikke. Ilutulestikurakette saab poest osta. Rakettide laskmiseks on kindlaks määratud täpsed ajalised piirangud.

Kolmekuningapäev

Kolmekuningapäeval ehk 6. jaanuaril tähistatakse jõulupühade lõppemist. Siis meenutatakse kolme idamaa tarka, kes tõid Jeesuslapsele kingitusi.

Runebergi päev

Johan Ludvig Runeberg (1804–1877) on oluline Soome luuletaja. Runebergi päeval 5. veebruaril süüakse Runebergi kooke.

Sõbrapäev

14. veebruaril on sõbrapäev, mil võib näiteks sõpru lillede või kaardiga meeles pidada. Soomes ei tähistata sõbrapäeva nii silmatorkavalt nagu Ameerika Ühendriikides.

Vastlapäev

Vastlatega saab alguse ettevalmistumine ülestõusmispühadeks. Vastlapäeval sõidetakse Soomes kelguga mäest alla ja süüakse vahukoorega täidetud vastlakukleid.

Ülestõusmispühad

Ülestõusmispühad on liikuvad pühad, kuid üldjuhul tähistatakse neid märtsis või aprillis. Enne ülestõusmispühi on palmipuudepüha. Siis käivad nõidadeks maskeerunud lapsed ehitud pajuokstega urbimas. Neile antakse tavaliselt väike kingitus, näiteks veidi kommi.

Suurel reedel meenutatakse kirikus Jeesuse surma. Ülestõusmispühade 1. pühal meenutatakse Jeesuse ülestõusmist. Pühad jätkuvad peale pühapäeva veel esmaspäeval, mil on ülestõusmispühade 2. püha. Ülestõusmispühade ajal süüakse sageli lammast, šokolaadist lihavõttemune ja mämmi (traditsiooniline magustoit).

Taevaminemispüha

Suurel neljapäeval meenutatakse Jeesuse taevaminekut. Taevaminemispüha tähistatakse 40 päeva pärast ülestõusmispühi.

Kevadpüha

Kevadpüha tähistatakse 1. mail kui kevade ja töörahva püha. Soomes tähistatakse kevadpüha mitmel eri viisil. Inimesed peavad koos piknikut. Kevadpühal süüakse sõõrikuid ja juuakse sima, mis on veidi limonaadi meenutav jook. Paljudel kuulub peo juurde ka vahuvein. Kodu võidakse kaunistada õhupallide ja serpentiinidega. Värsked tudengid ehk gümnaasiumi lõpetanud panevad sageli pähe valge tudengimütsi. Töörahvas organiseerib rongkäike.

Emadepäev

Emadepäeva tähistatakse Soomes mai teisel pühapäeval. Emasid peetakse meeles kingituste ja lilledega.

Jaanipäev

Jaanipäeva tähistatakse juuni lõpupoolel. Jaanipäev tähistab suvist pööripäeva. Paljud soomlased tähistavad jaanipäeva meelsasti suvemajas. Soome jaanipäeva traditsioonide hulka kuulub jaanilõkke tegemine. Lõuna-Soomes võidakse püsti panna ka jaanisammas ehk meiupuu.

Pühakutepäev

Pühakutepäeva tähistatakse novembri alguses. Siis mälestatakse lahkunuid. Inimesed viivad lähedaste haudadele küünlaid. Samal ajal tähistatakse ka Halloweeni. Pühakutepäev ei ole siiski Halloweeni laadne karneval, vaid väärikas ja vaikne püha.

Isadepäev

Isadepäeva tähistatakse Soomes novembri teisel pühapäeval. Isasid peetakse meeles mitmesuguste kingitustega.

Iseseisvuspäev

Soomest sai iseseisev riik 1917. aastal. Seda tähistatakse 6. detsembril, iseseisvuspäeval. Siis vaatavad paljud soomlased telerist vabariigi presidendi korraldatud iseseisvuspäeva pidustusi.

Jõulud

Jõulud on Soomes aasta kõige olulisemad pühad. Siis tähistatakse kirikus Jeesuse sündi. Olulisim pühadehetk on jõululaupäev, 24. detsember. Paljud toovad koju jõulukuuse, mis ära ehitakse. Jõulukingitusi jagatakse üldjuhul jõululaupäeval. Soome jõulutraditsioonide juurde kuuluvad mitmesugused piduroad, nagu jõulusink, rosolje ehk punapeedisalat, eri vormiroad ning magusatest küpsetistest jõulutähed ja piparkoogid. Jõulude ajal lauldakse palju jõululaule ja veedetakse aega pere ja lähedaste seltsis.