Soome kombed

Võrdõiguslikkus ja õiglus on soomlaste jaoks tähtsad põhiväärtused. Soome ühiskonnas on kõik võrdõiguslikud ja kõiki tuleb kohelda õiglaselt. Teavet võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise kohta leiad InfoFinlandi lehelt Võrdne kohtlemine ja võrdõiguslikkus.

Võrdõiguslikkus

Naised ja mehed on Soome seaduste kohaselt omavahel võrdsed. Soomes on tavapärane, et naised käivad tööl, ka siis, kui neil on lapsed. Mees ja naine mõlemad vastutavad laste ja kodutööde eest.

Usaldus

On tavaline, et soomlased usaldavad teisi inimesi ja ametiisikuid. Soomes väärtustatakse demokraatiat ja sõnavabadust. Igal inimesel on õigus ühiskonnaelus osaleda. Soomes kehtib ka sõnavabadus.

Individualism

Soome kultuuris on individualismil suurem rõhuasetus kui paljudes teistes kultuurides. Soome seadustes tuleb isikuvabadus selgelt esile.

Oma ruum

Soomlased hindavad ka privaatsust ja omaette olemist. Näiteks noori täiskasvanuid ärgitatakse iseseisvaks saama ja omaette elama kolima.

Ausus ja täpsus

Soomes hinnatakse ausust. Tähtis on antud lubadustest kinni pidada ja tõtt rääkida. Soomlastele on oluline ka täpsus. Kui sul on kokkusaamine, siis tule kohale kokkulepitud ajal. Kui oled näiteks broneerinud aja mõne ametniku või arsti juurde, siis on väga oluline õigel ajal kohal olla. Näiteks kui oled broneerinud aja kella 12-ks, siis tule kohale veidi enne kella 12. Kui tuled kell 12.10, oled hilinenud.

Tagasihoidlikkus

Paljud soomlased hindavad tagasihoidlikkust Inimesed ei tõsta ennast grupis esile, nad ei räägi valjult ega kiida ennast. Soomes peetakse heaks käitumisviisiks teistega arvestamist ja teiste kuulamist. Ka töötamine ja usinus on väga hinnatud.

Loodus

Loodus on soomlastele väga tähtis. Paljudele soomlastele meeldib looduses viibida ja näiteks matkata või marju korjata. Soomes järgitakse igaüheõigust. Selle kohaselt võivad inimesed vabalt looduses liikuda ja kõigeks pole vaja küsida maaomaniku luba. Loe igaüheõiguse kohta lisaks InfoFinlandi lehelt Liikumine looduses.

Ametlikes olukordades on levinud tervitamisviisiks kätlemine. Ka mehed ja naised kätlevad teineteist. Lähedased sõbrad või sugulased võivad teineteist tervitada ka kallistades. Põsesuudlused ei ole siiski levinud.

Kui räägid teise inimesega, siis vaata talle silma. Silma vaatamine tähendab Soomes seda, et oled teise inimese suhtes otsekohene ja aus.

Soomes on kombeks sinatada. Sinatatakse ka võõraid inimesi, samuti töökaaslasi. Teietamine on asjakohane vaid väga ametlikes situatsioonides. Ka vanu inimesi on kena teietada.

Soomlased alustavad meelsasti vestlust nii, et asuvad kohe asja juurde. Soome vestlusstiil on otsekohene ja lihtne. Soomes eeldatakse, et inimesed tõesti mõtlevad seda, mida ütlevad. Sinu poolt öeldut võetakse tõe pähe ja sinult oodatakse, et tegutseksid oma sõnade kohaselt.

Soomlaste vestluses võib esineda mõningal määral vaikusehetki. Vaikus ei ole halb, seda peetakse loomulikuks. Vaikusehetki ei pea rääkimisega täitma.

Valjuhäälset rääkimist võidakse pidada ebameeldivaks või ähvardavaks.

Soomes on ebaviisakas teise juttu katkestada. Tavaliselt soomlased ootavad, et vestluspartner oma jutu lõpuni räägiks, enne kui oma juttu alustavad.

Soomes ei näidata oma tundeid avalikult välja. Rääkides on hääle tõstmine, eriti avalikus kohas, ebaviisakas.

Soomlased söövad üsna tüüpilisi Euroopa köögi roogasid, milleks on sageli liha, kala, kartulid, riis või pasta. Üha populaarsemaks on saanud taimetoitlus. Üsna tavaline on süüa sooja toitu kaks korda päevas, lõunal ja õhtul. Soomes joovad ka täiskasvanud sageli piima.

Soomes süüakse lõunat varem kui paljudes teistes riikides. Töökohtadel ja koolides on lõuna üldjuhul kella 11–12. Tavaline õhtusöögiaeg on kella viie paiku õhtul.

Soomes rõhutatakse sageli toidu tervislikkuse aspekti. Oluliseks Soome toidukultuuri osaks on mh rukkileib ja mitmesugused pudrud. Soome erinevates piirkondades on erinev toidukultuur. Näiteks Lapimaal süüakse palju põhjapõdraliha, rannikul jällegi kala. Teisalt on toidukultuur muutumises. Soomes on levinud näiteks Itaalia köögist tuttav pasta ja Aasia köökide road.

Lasteaedades ja koolides toimub laste ja noorte toitlustamine. Koolitoit on kõigile tasuta ning kooli pole vaja oma toitu kaasa võtta.

Soomes juuakse palju kohvi. Näiteks peol pakutakse peaaegu alati kohvi. Sageli juuakse kohvi ka töö juures koosolekutel.

Alkohoolsed joogid on Soomes suhteliselt kallid. Nende ostmisel on noortele seatud vanusepiirangud. Toidupoest on võimalik osta ainult lahjemaid alkohoolseid jooke. Kangemaid alkohoolseid jooke saab osta riiklikest Alko poodidest. Auto juhtimine joobeseisundis on seadusega keelatud ja selle eest võib saada karmi karistuse.

Restoranis söömine on Soomes sageli kallim kui paljudes teistes riikides. Ka alkohoolsed joogid on restoranides kallid. Juhul kui ei ole soovi tänada eriti hea teeninduse eest, ei pea jootraha jätma.

Saun on Soome kultuuri tähtis osa. Saun on mõeldud pesemiseks ja lõõgastumiseks, seetõttu on sellega seotud vaikus ja rahu. Paljud soomlased käivad iga nädal saunas. Saunas käiakse nii pereliikmete, sõprade kui ka äripartneritega. Naised ja mehed käivad üldjuhul saunas erinevatel aegadel. Sauna minnakse tavaliselt ilma riieteta. Saunalaval istutakse üldjuhul väikese sauna istumisaluse peal.

Soome ridamajades ja eramutes on üldjuhul oma saun. Ka uutes kortermajade korterites on sageli saun. Vanades kortermajades on saun tavaliselt korteriühistu ühiskasutatavates ruumides ja seda on võimalik kuutasu eest broneerida.

Külaskäik teise juurde koju tuleb Soomes alati eelnevalt kokku leppida, isegi kui tegemist on hea sõbraga. Soomlased hindavad kõrgelt privaatsust ja rahu.

Siseruumides ei kasuta soomlased välisjalatseid. Viisakas on teise koju sisenemisel jalatsid jalast ära võtta. Kui külastad soomlase kodu, siis võta jalatsid jalast ära või küsi, kas võid need jalga jätta.