Teavet Helsingi kohta

Helsingis võimaldab HSL-i pilet sul sõita kõigi busside, linnalähirongide, trammide, metroo ja Suomenlinna parvlaevaga. Pileti saad mugavalt osta telefoni HSL-i rakenduse või HSL-i kaardiga, millele saad juurde laadida nii perioodi kui väärtust. Kontrolli, mis kellani pilet kehtib. Kui aega on veel järel, saad jätkata sõitu ümberistumisega ühest transpordivahendist teise. Seejuures pole tähtis, kui pilet aegub viimase sõidu ajal.

Veebilehelt marsruudigiid (Reittiopas) võib otsida teavet pealinna piirkonna marsruutide kohta. Veebileht annab nõu, kuidas saad ühistranspordiga ühest kohast teise.

HSL-i kaart (HSL-kortti)

HSL-i kaardiga on odavam sõita kui sularaha eest. HSL-i kaarti saab kasutada linnaliinibussides, linnalähirongides, metroos, trammides ja Suomenlinna parvlaeval.

HSL-i kaarte on kahte tüüpi. Personaalne kaart (henkilökohtainen kortti) tähendab, et seda võib kasutada vaid kaardi omanik. See on kõige odavam ühistranspordi kasutamise võimalus. Kasutajapõhine kaart (haltijakohtainen kortti) tähendab, et kaarti võib kasutada mitu inimest.

Enne personaalse kaardi hankimist pead registreeruma ühe linna alaliseks elanikuks, kus kehtib HSL-i regionaalpileti piirkond. Linnad on Helsingi, Espoo, Vantaa, Kauniainen, Kirkkonummi, Kerava ja Sipoo.

Võid osta HSL-i kaardi HSL-i müügipunktist (myyntipiste) või teeninduspunktist (palvelupiste). Need asuvad mitmel pool pealinnaregioonis. Personaalse HSL-i kaardi saab osta teeninduspunktist. Kui ostad personaalse HSL-i kaardi, võta kaasa isikut tõendav dokument. Personaalse HSL-i kaardi saad osta ka HSL-i veebilehe kaudu, kui sul on Soome internetipanga koodid.

Saad kasutada HSL-i kaarti ühistranspordis sõitmiseks, kui laadid sellele perioodi (kausi) või väärtuse (arvo). Periood tähendab aega, näiteks ühte kuud. Väärtus tähendab raha. Kui kasutad sageli ühistransporti, on sul kasulikum laadida kaardile periood.

HSL-i kaarti saad laadida ükskõik millises sõidukaardi laadimispunktis või Internetis. Lisateavet leiad HSL-i veebilehelt.

Rattaga sõitmine ja kõndimine

Helsingis on palju jalgrattateid. Kergliikluse marsruudi juhendist võid otsida sobiva marsruudi, kui soovid kõndida või jalgrattaga sõita.

Auto- ja lennuliiklus

Paljudes metroo- ja raudteejaamades on võimalik tasuta autot parkida ja jätkata teekonda ühistranspordiga.

Helsingil on hea maanteeühendus kõikjale Soome. Lähim lennujaam on Helsingi-Vantaa lennujaam.

Loe lisaks: Liiklus Soomes.

Helsingis teeb otsused linnavolikogu. Selle liikmed esindavad eri fraktsioone. Volikogu valitakse kohalike omavalitsuste valimistel iga nelja aasta tagant. Helsingi linna veebikanalilt või linna veebilehelt saad jälgida volikogu istungeid ja saada lisateavet otsustamise kohta.

Linnapea ja linnaasutused organiseerivad üle Helsingi elanike õhtuid, kus tutvustatakse linnaga seotud küsimusi ja vesteldakse neil teemadel.

Otsustamises saad ka ise kaasa rääkida. Oluline kaasarääkimise viis on hääletamine kohalike omavalitsuste valimistel. Sul on võimalus osaleda ka linna arendustöös mitmesuguste elektrooniliste kanalite kaudu. Näiteks Helsingi veebilehel on valmis vorm ehk tagasisidesüsteem (palautejärjestelmä). Selle kaudu saad saata linnale küsimusi ja ettepanekuid või anda tagasisidet.

Peale selle tegutseb sinu elurajoonis linna kontaktisik ehk linnaloots (stadiluotsi), kes võib aidata sinu ettepanekut edasi viia. Lisateavet linnalootside kohta ja nende kontaktid leiad Helsingi linna veebilehelt.

Helsingi kulutab linnaelanike ettepanekute elluviimiseks 8,8 miljonit eurot. OmaStadi tähendab, et saad teha nii ettepanekuid sinu piirkonda puudutavate küsimuste suhtes kui ka hääletada nende elluviimise osas. Hea ettepanek muudab linna meeldivaks, funktsionaalseks ja toredaks meie kõigi jaoks.

Helsingis ja Helsingi regioonis tegutseb väga palju usuühendusi. Helsingis asuvad paljude erinevate religioonide pühapaigad ning erinevad keskused. Veebilehe Uskonnot Suomessa (usundid Soomes) kaudu võib otsida teavet usukogukonna ja piirkonna järgi.

Loe lisaks: Kultuurid ja usundid Soomes.

Rootsi kuningas Gustav Vasa rajas Helsingi praeguse Vanhankaupunginkoski kaldale, andes 12.06.1550 teiste linnade elanikele käsu asuda elama Helsingisse. Soome kuulus tol ajal Rootsi koosseisu.

Gustav Vasa soovis teha Helsingist Tallinnaga konkureeriva kaubanduslinna. Helsingisse asus elama ka Hollandi ja Saksa kaupmehi. Peatselt vallutas Rootsi Tallinna ja Helsingist sai sõjalinn, mille sadama kaudu viidi sõjamehi esmalt Balti ja 1630-ndatel aastatel 30-aastasesse sõtta Saksamaale.

Aastal 1640 viidi Helsingi praegusesse asukohta Vironniemil ehk Eesti poolsaarel. Esimesed 200 aastat oli see tagasihoidlik väikelinn.

Suure Põhjasõja ajal aastal 1710 surmas katk kaks kolmandikku Helsingi elanikest. Venemaa okupeeris Helsingi 18. sajandil kaks korda, kui Rootsi ja Venemaa omavahel sõdisid.

Aastal 1748 hakati Helsingi rannikuvete saartele ehitama Viapori (rootsi k. Sveaborg, „Rootsi kindlus”) merekindlust, praegust Suomenlinna. Kindluse ehitamine tõi väikesesse linna elanikke juurde, ka kauplemine muutus elavamaks.

Rootsi kaotas maa idaosa Venemaale aastatel 1808–1809 toimunud sõjas. 1808. aastal vallutasid venelased Helsingi ja Viapori ja sõja ajal rüüstas linna suur tulekahju.

Venemaa muutis vallutatud ala omavalitsuslikuks Soome Suurvürstiriigiks. Aastal 1812 nimetas keiser Aleksander I Helsingi Soome pealinnaks. Samal ajal hakati ehitama Helsingi ampiirstiilis kesklinna, mille hoonetesse paigutusid uue Suurvürstiriigi tähtsad asutused. Ka ülikool toodi 1828. aastal Turust Helsingisse üle.

Kui Soome aastal 1917 iseseisvus, sai Helsingist Soome Vabariigi pealinn. Jaanuaris 1918 tulid Helsingis võimule punakaartlased, kes esindasid töörahvast. Samal ajal organiseerusid Pohjanmaal kodanlust ja talupoegi esindavad valgekaartlased ja algas kodusõda. Aprillis Soome saabunud Saksa väed vallutasid Helsingi ja linn läks valgekaartlastele.

Teise maailmasõja ajal aastatel 1939–1944 pommitas Helsingit Nõukogude Liit, kuid tänu heale õhukaitsele sai linn ainult kergeid purustusi.

Aastal 1946 liideti Helsingiga uusi haldusüksusi ja linna pindala kasvas ligi kaheksa korda. Linna rahvaarv kasvas kiiresti ja linnaga liidetud aladele ehitati aastatel 1950–1980 mitmeid uusi eeslinnu.

Igal aastal tähistatakse 12. juunil linna asutamise päeva ehk Helsingi päeva. Mitmel pool Helsingis toimub siis palju erinevaid üritusi.