Ühe vanemaga pere

Ühe vanemaga peres elab koos lastega üks vanem ilma abikaasata. Lapsevanem võib sellisel juhul olla kas üksikvanem (yksinhuoltaja) või ühishooldusõigusega lapsevanem (yhteishuoltaja). Üksikvanem vastutab üksinda lapse kasvatamise eest. Ühishooldusõigusega vanem seevastu lepib last puudutavates küsimustes teise vanemaga kokku.

Loe ühise ja üksikvanema hooldusõiguse kohta täiendavalt InfoFinlandi lehelt Lapsed abielulahutuses.

Üksikvanemaga Perede Liit (Yhden Vanhemman Perheiden Liitto) pakub teavet ja organiseerib tegevust üksikvanemaga peredele. Väikeperede Ühing (Pienperheyhdistys) on üksikvanemate loodud kodanikeühendus, mis pakub tegevust liikmesperedele.

Lapse ülalpidamine (elatus) tähendab, et vanem hoolitseb alla 18-aastase lapse vajaduste eest ning tagab lapsele vajaliku hoolduse ja hariduse.

Kui lapsel on kaks vanemat, vastutavad mõlemad vanemad lapse ülalpidamise eest, isegi kui nad ei ela koos. Kui vanemad lahutavad, peavad nad kokku leppima lapse ülalpidamises ja võimalikus elatises (elatusapu). See vanem, kes lapsega koos ei ela, maksab elatist sellele vanemale, kelle juures laps elab.

Elatise suurus arvutatakse lapse ülalpidamise vajaduse ja vanemate ülalpidamisvõime alusel. Lapse ülalpidamise vajadus tähendab rahasummat, mis on vajalik lapse igakuiseks ülalpidamiseks. See sisaldab näiteks kulutusi toidule ja riietele ning võimalikku alusharidusasutuse tasu. Lapse ülalpidamise vajadus jagatakse vanemate vahel tasumiseks vastavalt nende ülalpidamisvõimele. Ülalpidamisvõime arvutamisel arvestatakse tuludest maha maksud ja muud kohustuslikud väljaminekud. Elatise väljaarvutamisel saad paluda abi laste järelevalveinspektorilt (lastenvalvoja).

Mõnikord maksab üks vanem elatist, kuigi laps elab mõlema vanema juures võrdselt või peaaegu võrdselt. Näiteks võib olla tegemist olukorraga, kus ühel vanematest on suurem võimekus last ülal pidada või ta maksab lapse ülalpidamiskuludest väiksema osa.

Elatise kohta tasub teha kirjalik leping, mille kinnitab laste järelevalveinspektor. Lisateavet elatise ja selle kinnitamise kohta saad näiteks oma piirkonna perekonnaõiguslike teenuste kaudu.

Kui vanemad ei jõua elatises kokkuleppele, võivad nad pöörduda perelepitaja poole. Viimase võimalusena lahendatakse asi esimese astme kohtus. Lisateavet pereasjade lepitamise kohta leiad InfoFinlandi lehelt Abielulahutus.

Teatud olukordades võib lapsega koos elav vanem taotleda Kelast elatistoetust (elatustuki).

Saad taotleda Kelast elatistoetust järgmistes olukordades.

• Sul on õigus saada teiselt vanemalt elatist, kuid ta ei ole seda maksnud.
• Elatist ei ole kinnitatud, sest teise vanema sissetulek on väike.
• Kinnitatud elatis on väiksem kui elatistoetus, sest teise vanema sissetulek on väike.
• Oled lapsendanud lapse üksinda.
• Laps on sündinud väljaspool abielu, isa ei ole kinnitatud ja lapsel ei ole kaht elatise maksmise kohustusega vanemat.
• Laps on sündinud ema ja tema naispartneri vahel sõlmitud abielu ajal, kuid lapsel ei ole kinnitatud isa, ja ema partner ei ole last lapsendanud.

Võid saada elatistoetust, kui elad alaliselt Soomes. Võid saada elatistoetust ka siis, kui oled tulnud Soome tööle teisest EL-i liikmesriigist või EMP riigist või Šveitsist. Elatistoetust on õigus saada lapsel, kes elab alaliselt Soomes või kes viibib välisriigis ajutiselt ehk maksimaalselt 6 kuud.

Lisateavet elatistoetuse kohta saad Kelast.