Lapsed abielulahutuses

Kui peres on alla 18-aastaseid lapsi ja abielu lõppeb, siis tuleb abielulahutusega seoses kokku leppida järgmistes küsimustes:

• kus laps elab
• kes on lapse hooldaja
• kuidas organiseeritakse lapsega kohtumine
• elatis

Kui vanemad on kokku leppinud lapse elukohas, hoolduses, lapsega kohtumise õiguses ja elatises, saab sinu piirkonna laste järelevalveinspektor (lastenvalvoja) lepingu kinnitada. Kui laste järelevalveinspektor lepingu kinnitab, on see sama ametlik nagu kohtuotsus.

Lisateavet saad oma piirkonna pereteenuste (perhepalvelut) kaudu.

Kui te ei jõua lapse elukohas, hooldusõiguses, kohtumise õiguses ja elatises kokkuleppele, võite pöörduda abi saamiseks perelepitamise (perheasioiden sovittelu) poole. Kui ka perelepitaja abiga ei jõuta kokkuleppele, peate pöörduma lahenduse saamiseks esimese astme kohtusse. Kohus arvestab lapse huvidega ja lapse enda soovidega. 

Küsi perelepitamise kohta teavet oma piirkonna sotsiaalteenuste kaudu.

Kui teete otsuse lapse elukoha suhtes, arvestage alati lapse huvidega.

Ametlikult võib laps elada ainult ühes kohas. Abielulahutuse käigus lepitakse kokku, kumma vanema elukoht on lapse ametlik aadress.

Praktikas võib laps elada osa ajast teise vanema juures.

Lapsetoetust makstakse sellele vanemale, kelle juures laps ametlikult elab. Lapse ametlik aadress mõjutab näiteks ka Kelast eluasemetoetuse saamist.

Lapse hooldus tähendab:

• lapse eest hoolitsemist
• lapse kasvatamist
• lapsega seotud asjade korraldamist ja nende suhtes otsuste vastuvõtmist.

Lapse hooldajal on ka õigus saada ametiisikutelt teavet last puudutavates küsimustes.

Abielu lõppemisel lapse vanemad otsustavad, kuidas lapse hooldusõigus korraldatakse. Vanemad võivad kokku leppida ühises hooldusõiguses või üksikvanema hooldusõiguses. Hooldusõigus ei sõltu sellest, kellega koos laps elab. Loe ühise ja üksikvanema hooldusõiguse kohta täiendavalt InfoFinlandi lehelt Ühe vanemaga pere.

Peale lahutust on lapsel õigus mõlema vanemaga suhelda. Tal on õigus kohtuda ka selle vanemaga, kelle juures ta ei ela.

Lapsega kohtumise õigus võib tähendada näiteks seda, et laps elab ühe vanema juures ja kohtub teise vanemaga igal teisel nädalavahetusel ja lisaks teatud aja puhkuste ajal. Kui laps on väga väike, siis võib kohtumine olla ka päevane kokkusaamine.

Lapsega kohtumise õigus võib olla ka nii lai, et laps elab võrdselt mõlema vanema juures. Ametlikult tohib lapsel siiski olla vaid üks aadress. Otsuste tegemisel arvestage alati lapse huvidega.

Lahutuse korral võite eelnevalt kokku leppida, kui sageli saab laps kohtuda vanemaga, kes elab mujal. Soovi korral võite lapsega kohtumise põhimõtete kohta teha kirjaliku lepingu. Võite ka otsustada, et lepite kokkusaamised alati eraldi kokku.

Lapsega kohtumist puudutavate probleemide korral saad pöörduda laste järelevalveinspektori poole. Laste järelevalveinspektor organiseerib vanemate vahelise nõupidamise.

Kui sul on kahtlusi lapse tervise või turvalisuse suhtes ajal, kui laps teise vanemaga kohtub, räägi sellest sotsiaalametnikele. Kui kahtlused on põhjendatud, siis võidakse sisse seada kord, et sotsiaalametnik viibib lapsega kokkusaamiste juures.

Mõlemad vanemad vastutavad alla 18-aastase lapse ülalpidamise eest, isegi kui nad ei ela koos. See vanem, kes lapsega koos ei ela, maksab elatist sellele vanemale, kelle juures laps elab.

Loe elatise kohta täiendavalt InfoFinlandi lehelt Ühe vanemaga pere.

Kui vanemad lahutavad, jääb lapse perekonnanimi samaks. Perekonnanime saab ka muuta. Saada nime muutmise avaldus Digi- ja rahvastikuandmete ametisse. Kui laps on üle 12-aastane, peaks temalt perekonnanime vahetamiseks küsima kirjalikku luba. Ka alla 12-aastase lapsega oleks hea esmalt perekonnanime vahetamise teemal vestelda.

Lapserööviga on tegemist juhul, kui:

• alla 16-aastane laps, kes elab Soomes, viiakse hooldaja nõusolekuta välismaale
• välismaale viidud last ei ole kokkulepitud ajal Soome tagasi toodud.

Lapserööv on Soomes kuritegu. Pöördu koduvalla politseisse. Lisateavet ja nõu saad ühingust Kaapatut Lapset ry.