Teavet Espoo kohta
Kohalik teave
Vali omavalitsus, et näha saidil liikudes teavet kohalike teenuste kohta.
Liiklus
Ühistransport
Espoos ja kogu pealinnaregioonis on hea ühistranspordiühendus. Espoos on palju raudtee- ja metroojaamu. Linnas on palju bussiliine. Kiirtramm sõidab Keilaniemist Helsingi Idakeskusesse.
Espoo kuulub Helsingi piirkonna transpordi omavalitsuste liitu (HSL), mis organiseerib ühistransporti pealinna piirkonnas.
Helsingin seudun liikenne (HSL)
Teavet ja nõuandeid sõitjateleLink viib saidilt väljaVeebilehelt marsruudigiid (Reittiopas) võib otsida teavet pealinna piirkonna marsruutide kohta. Veebileht annab nõu, kuidas saad ühistranspordiga ühest kohast teise.
Helsingin seudun liikenne HSL
Marsruutide teejuht (Reittiopas)Link viib saidilt väljaÜhistranspordivahendites saad sõidu eest tasuda HSL-i telefonirakenduse või sõidukaardiga. Sõidupileteid müüvad ka paljud kauplused ja kioskid. Pileti saad osta ka automaadist. Juhi käest piletit osta ei saa.
Jalutamine ja jalgrattaga sõitmine
Espoos on palju kergliiklusteid, mida hooldatakse ka talvel.
Espoos ja Helsingis on kasutusel linnale kuuluvad jalgrattad, mida saad kasutada lühisõitudeks. Liitu teenusega HSL-i veebilehe kaudu.
Auto- ja lennuliiklus
Paljudes raudteejaamades on võimalik tasuta autot parkida ja jätkata teekonda ühistranspordiga.
Helsingi-Vantaa lennujaam asub Espoo naaberomavalitsuses Vantaas.
Loe lisaks: Liiklus.
Otsustamine ja kaasarääkimine
Espoos teeb otsused linnavolikogu. Linnavolikogus on 75 liiget, kes esindavaid erinevaid poliitilisi rühmi. Volikogu valitakse kohalike omavalitsuste valimistel iga nelja aasta tagant.
Espoo elanikud võivad mitmel moel mõjutada otsustusprotsesse ja erinevate küsimuste ettevalmistamist. Võid anda otsustajatele ja ametiisikutele tagasisidet, näiteks elektroonilise tagasisidesüsteemi teel. Võid osaleda elanike tegevuses või teha omavalitsusele algatusettepanek (kuntalaisaloite). Lisateavet kaasarääkimise kohta leiad Espoo veebilehelt.
Espoo noorte Aloitekanava on noorte kaasarääkimise kanal, kus noored võivad oma ideedega välja tulla ja üksteise mõtteid kommenteerida.
Espoos tegutseb Integreerumise edendamise nõuandekogu.
Espoos on mitmeid poliitilisi ühendusi, immigrantide ühinguid ja teisi ühendusi, mille kaudu saad otsustamisprotsessis kaasa rääkida.
Usund
Espoos ja Helsingis tegutseb mitmeid usuühendusi. Teenuse Uskonnot Suomessa (usundid Soomes) kaudu võib otsida teavet usuühenduse ja piirkonna järgi.
Loe lisaks: Kultuurid ja usundid Soomes
Helsingin ortodoksinen seurakunta
Õigeusu kogudusLink viib saidilt väljaÜldteave
Espoo on üks pealinna piirkonna neljast omavalitsusest. Espoo asub Helsingi kõrval, lääneküljes. Espoos on viis linnakeskust: Leppävaara, Tapiola, Matinkylä-Olari, Espoonlahti ja Espoo keskus. Neile lisaks on Espoos väiksemaid linnaosi, maapiirkondi ja looduslikku metsa.
Espoo on suuruselt teine linn Soomes. Espoos on umbes 300 000 elanikku. Suurem osa elanikest räägib soome keelt. Rootsi keeles räägib umbes 7% ja muus võõrkeeles umbes 20% elanikest. Espoo pindala on 528 km2, millest 216 km2 on veekogud.
Ajalugu
Espoo territooriumil on elatud juba umbes 8000 aastat tagasi. Lõuna-Espoos oli tookord veel meri. 13. sajandil asus Espoosse elama palju Rootsist pärit väljarändajaid. 15. sajandil sai Espoost iseseisev kihelkond, kuhu kuulus palju külasid. Espoosse ehitati suuri mõisaid, mis avaldasid Espoo arengule suurt mõju. 1812. aastal, ajal mil Soome oli Venemaa osa, sai Helsingist pealinn. Kuigi Helsingi kasvas kiiresti, oli Espoo veel pikka aega rahulik maakihelkond. Elama asumine Espoosse sai hoogu alates 1940. aastatest. 1950. aastal oli Espoos 25 000 elanikku, 15 aastat hiljem oli elanike arv juba 65 000. 1972. aastal sai Espoost linn.