Eluase ja elamine Soomes

Sissetulekute erinevused on Soomes väiksemad kui enamikus teistes riikides. See kajastub ka elutingimustes: elupiirkondade vahelised erinevused pole nii suured kui suurte sissetulekute erinevustega riikides.

Soomes on mitmesuguseid eluaseme variante. Võid korterit üürida või osta oma korteri, lisaks on saadaval muud nende vahevariandid.

Üürikorterid Soomes

Umbes 30% soomlastest elab üürikorteris. Üürikorterid asuvad üldjuhul korterelamutes, kuid saad üürida ka eramu või korteri ridamajas. Eri piirkondades on väga erinevad üürikulud. Kalleim üür on üldjuhul suurte linnade keskustes.

Kortereid üürivad välja ettevõtted, eraisikud, linnad, sihtasutused, kogudused, ühingud, kindlustusfirmad ja pangad. Mõned tööandjad pakuvad oma töötajatele ametikortereid.

Vabu üürikortereid saad otsida interneti otsinguteenuste kaudu.

Loe lisaks InfoFinlandi lehtedelt Üürikorter ja Üürileping.

Korteri ostmine Soomes

Umbes kaks kolmandikku soomlastest elab omandkorteris. Pikas perspektiivis on korteri ostmine sageli soodsam kui üürikorteris elamine.

Korterite hinnad on Soomes piirkonniti väga erinevad. Hinda mõjutab korteri asukoht ja ehitusaasta. Suurtes linnades maksavad korterid rohkem kui mujal Soomes. Maapiirkondades ja väiksemates paikkondades on korterid palju odavamad, kuid korteri müümine võib osutuda keeruliseks, kui soovid sellest loobuda.

Teavet müügis olevate korterite kohta saad otsida interneti otsinguteenuste kaudu.

Loe korteri ostmise kohta lisaks InfoFinlandi lehelt Korteri ostmine.

Elamisõiguskorter

Elamisõiguskorter on korter, kus maksad alguses elamisõigustasu. Lisaks tasud eluaseme eest iga kuu teatud summa ehk kasutustasu. Elamisõigustasu on umbes 15% korteri hinnast. Kasutustasu suurus sõltub korterist ja selle asukohast.

Elamisõiguskorterid asuvad suuremates omavalitsustes. Kui soovid saada elamisõiguskorterit, vajad taotluse jaoks järjekorranumbrit. Numbrit saad taotleda ARA veebilehel.

Kui elamisõiguskorter pole ehitatud riigi abiga, võib omanik elanikud ise valida. Kui eluruumi ehitamist on toetanud riik, siis kehtivad elanike suhtes mitmesugused kriteeriumid, näiteks vanus ja varanduslik seis.

Osaomandkorter

Osaomandkorter tähendab seda, et algul ostad ainult osa korterist ja elad korteris, makstes üüri. Hiljem saad korteri täielikult endale osta.

Osaomandkorterisse kolides maksad kõigepealt umbes 10–20 protsenti korteri hinnast. Seejärel elad korteris ja maksad selle eest üüri. Tavaliselt on üüriperiood umbes 5–12 aastat. Samal ajal saad korterist osta omandiosasid juurde, kui oled selles arendajaga kokku leppinud.

Peale üüriperioodi ostad korteri välja. Siis on sul tavaline omandkorter korteriaktsiaseltsis.

Keskmine üür Soomes on umbes 15 eurot/m². See kehtib uute üürilepingute kohta. Üürikorterite hinnad jäävad vahemikku 10–30 eurot/m². Kalleim üür on suurte linnade keskustes. Ühetoaliste korterite keskmine üür ruutmeetri kohta on kõrgem kui suurtes korterites. Üldjuhul tuleb lisaks üürile tasuda vee, elektri, kodukindlustuse ja interneti eest. Vee hind sõltub tavaliselt sellest, mitu inimest korteris elab.

Omandkorterid maksavad Soomes keskmiselt 2 300 eurot/m². Kõikumised on siiski suured. Suurtes linnades on korterid kallimad. Ka ühe linna piires on hinnad piirkonniti väga erinevad. Lisaks müügihinnale mõjutavad eluasemekulusid muu hulgas korteris ja korteriaktsiaseltsis teostatavad remonditööd.

Korteril on müügikuulutuses kaks hinda: müügihind ja võlavaba hind. Korteri tegelik koguhind on selle võlavaba hind. Müügihind näitab ära, millise summa eest on võimalik korterit osta, kuid lisaks sellele tuleb maksta korteriaktsiaseltsi laenu ühistu osamakse kujul, mis võib eluaseme hinda märkimisväärselt tõsta.

Korteriaktsiaseltsis on ühistu osamakse tavaliselt suur kuluartikkel. Ühistu osamakset mõjutab eelkõige korteri suurus, remonditööd ja see, kas korteriaktsiaselts on ise krundi omanik. Korteri ostmisel kontrolli, kas krundi omanik on korteriaktsiaselts või on krunt renditud.

Kuna Soomes on külm kliima, siis on eramajades tavaliselt suurim eraldi kuluartikkel küte, kuid kulud võivad olla väga erinevad. Eramu muude kulude hulka kuuluvad kinnisvaramaks, elekter, vesi, prügivedu ja võimalikud remonditööd.

Soome linnade juurde kuulub palju eeslinnu, kus majad on ehitatud 1950ndatel, 1960ndatel või 1970ndatel. Suurtes linnades on ka palju uusi maju. Nendes on üldjuhul kallimad korterid kui vanades majades.

Umbes pooled soomlastest elavad eramus või paarismajas. Soomes on levinud puitmajad. Umbes 40% soomlastest elab kortermajas, kuid kortermajades elamine on tavapärasem linnades. Ühes korteris elab keskmiselt kaks inimest. Umbes 20% soomlastest elab üksinda.

Soome korterites on keskmiselt 40 m² pinda ühe inimese kohta, kuid erinevused on suured. Kõige rohkem ruumi on kasutada neil, kes elavad üksinda.

Umbes pooled soomlastest elavad majades, mida köetakse kaugküttega. Teised levinud kütteviisid on maaküte, õhksoojusküte ja elektriküte. Soomes on tüüpiline sisetemperatuur 21 °C. Tavaliselt on korteritel kolmekordsed aknad ja seetõttu püsib soojus siseruumides ka talvel.

Kortermajades kuulub tavaliselt iga korteri juurde ka panipaik keldris või pööningul. Paljudel korteriühistutel on ka pesutuba, kus elanikud saavad tasu eest pesu pesta.

Soome ridamajades ja eramutes on üldjuhul oma saun. Ka uutes kortermajade korterites on sageli saun. Vanades kortermajades on saun tavaliselt korteriühistu ühiskasutatavates ruumides ja seda on võimalik kuutasu eest broneerida.

• Mida pead meeles pidama ja millega tegelema uude koju kolimisel? Loe lisaks InfoFinlandi lehelt Kolimine.
• Kuidas saad vältida tulekahjusid ja veekahjustusi? Milliseid elektritöid võid Soomes ise teha? Loe lisaks lehelt Koduohutus.
• Millised on sinu õigused ja kohustused, kui elad Soomes üürikorteris või oma korteris? Loe lisaks lehelt Elaniku õigused ja kohustused.
• Kuidas Soomes jäätmeid sorteeritakse? Loe lisaks lehelt Jäätmed ja taaskasutus.
• Millises olukorras võid saada Kelast eluasemetoetust? Loe lisaks lehelt Eluasemetoetus.