InfoFinland - Koduohutus
Koduohutus
Tuleohutus
Kui avastad tulekahju
Tulekahju võib puhkeda näiteks sinu korteris, naaberkorteris või hoone üldkasutatavates ruumides. Suits on mürgine ja võib hoone kiiresti täita.
- Kustuta tulekahju esmase tulekustutusvahendiga, kui saad seda teha ohutult.
- Sulge uksed, et mürgine suits hoones ei leviks.
- Liigu ohutusse kohta.
- Helista hädaabinumbrile 112. Räägi selgelt, mis juhtus, mis on sündmuskoha aadress ja kas inimesed on ohus. Oota juhiseid. Ära lõpeta kõnet ilma loata. Teavita häirekeskust, kui olukord hiljem muutub.
- Hoiata teisi ning päästa võimaluse korral vahetus ohus olevad inimesed.
- Ära kasuta lifti.
Kui tulekahju on naabri korteris ja trepikojas on suitsu, siis jää oma koju
Võid katsuda välisust käeseljaga. Ära ava ust, kui uks on kuum. Sulge trepikotta viivad uksed. Mine akna või rõdu juurde päästjaid ootama.
Kui toas on suitsu
Tulekahju ajal tekkiv suits on eluohtlik. Suits sisaldab mürgiseid gaase, nagu vingugaas, mida ei ole võimalik haistmise ega muude meeltega tuvastada. Kuum suits tõuseb ülespoole ja võib kiiresti levida ruumidesse, kus tuld ei ole, näiteks trepikodadesse. Suits võib piirata nähtavust ning teeb hingamise ja liikumise raskeks. Kuum suitsugaas võib samuti põhjustada hingamisteede põletusi.
- Püsi põranda lähedal, kus õhk on puhtam.
- Liigu rahulikult.
- Kui sa ei saa korterist lahkuda, tihenda uks näiteks märja rätikuga ning mine akna või rõdu juurde päästjaid ootama.
Vingugaas on lõhnatu, maitsetu ja nähtamatu mürgine gaas, mille sissehingamine võib põhjustada tõsiseid terviseprobleeme. Vingugaasimürgistuse sümptomite hulka kuuluvad näiteks peavalu, iiveldus, õhupuudus, segasus ja teadvusekaotus. Tuuluta ruum põhjalikult, kui kahtlustad, et siseruumi on sattunud vingugaasi.
Evakuatsiooniteed ja hädaväljapääsud
- Trepikojad ja evakuatsiooniteed tuleb hoida vabad. Esemed, nagu jalgrattad ja lapsevankrid, võivad takistada väljumist ja päästetöid.
- Väljapääsutee on tähistatud rohelise märgiga, millel on jooksva inimese kujutis.
Soome Päästeala Keskliit
Eluaseme ohutus (spek.fi)
soome keel | rootsi keel | inglise keel
Tuleohutuse meelespea
- Tulekahju korral helista hädaabinumbrile 112.
- Suitsuandur võib päästa sinu elu. Kui sinu korteris tekib tulekahju, hoiatab suitsuandur valju heliga ning jõuad õigel ajal väljuda.
- Kontrolli regulaarselt suitsuanduri töökorras olekut.
- Teavita korteriühistut, kui suitsuandur ei tööta või patareid on tühjenemas.
- Kui elad oma majas, vastutad ise suitsuandurite eest. Sel juhul hoolitse selle eest, et sul oleks kodus piisaval arvul suitsuandureid. Suitsuandureid müüakse kaubamajades ja ehitusmaterjalide kauplustes. Ühest suitsuandurist piisab 60 ruutmeetrile. Kui sinu kodu pindala on näiteks 65 ruutmeetrit, vajad kahte suitsuandurit. Kui sinu kodus on rohkem kui üks korrus, arvuta iga korruse pindala eraldi. Suitsuandur peab olema igal korrusel.
- Üürikorteris vastutab suitsuandurite hankimise ja hoolduse eest korteriomanik või korteriühistu.
- Soome korterites on sageli saun. Isegi kui sa sauna ei kasuta, ära paiguta kunagi midagi saunakerise kohale, sest vastasel juhul võib tekkida tulekahju. Näiteks ära kuivata pesu kerise kohal või selle läheduses. Ära kasuta sauna panipaigana. Pärast kasutamist lülita alati elektrikeris välja. Kui sa elektrikerist pikema aja jooksul ei kasuta, lülita elektrikilbist välja kerise automaatkaitsmed (või keera välja sulavkaitsmed) ja märgista keris näiteks teibiga, millel on kirjas: ei ole kasutusel.
- Kodust lahkudes ära unusta kontrollida, kas pliit, keris ja näiteks triikraud on välja lülitatud.
- Kodus võiks olemas olla tulekustuti. Mõnes kortermajas on tulekustuti ka trepikojas. Selgita välja lähima tulekustuti asukoht.
- Hoolitse selle eest, et sinu kodus oleks olemas tulekustutustekk. Seda tasuks hoida pliidi läheduses.
- Ära jäta toitu kuumale pliidile ilma järelevalveta. Ole väga ettevaatlik, kui teed süüa öösel. Ära tee pliidil süüa, kui oled alkoholijoobes.
- Ära hoia esemeid pliidi peal. Lapsed, koduloomad või tahtmatu puudutus võivad kogemata pliidi sisse lülitada. Sellisel juhul võivad pliidil asuvad esemed põlema süttida.
- Kui rasv läheb toiduvalmistamisel põlema, lämmata põleng näiteks kastruli või panni kaane või tulekustutustekiga. Ära kasuta vett.
- Ära unusta elektriseadmeid peale kasutamist välja lülitada. Triikraua pistik tuleb ka seinakontaktist välja tõmmata.
- Ära kasuta selliseid elektriseadmeid, mis on tehniliselt halvas seisukorras või mille juhe on vigastatud.
- Elektriseadme põlema süttimisel ära kasuta vett. Lämmata põleng näiteks tulekustutiga.
- Kui sinu kodus on kasutusel elektriradiaatorid või -puhurid, ära aseta nende peale tekstiile, rõivaid ega ka midagi muud.
- Jäta televiisori, mikrolaineahju, külmiku ja sügavkülmiku ümber vaba ruumi. Ära kata neid kinni. Kui vähegi võimalik, tuleks sügavkülmiku ja külmiku tagaresti kord aastas tolmuimejaga tolmust puhastada.
- Ära suitseta siseruumides.
- Ära jäta küünlaid ilma järelevalveta põlema. Ära põleta küünlaid kardinate läheduses ka siis, kui oled ise juures.
- Elektriseadme põlema süttimisel ära kasuta vett. Kustuta tulekahju näiteks tulekustutusteki või tulekustutiga.
Nii väldid veekahjusid
- Kodust lahkudes ära jäta pesumasinat või nõudepesumasinat tööle.
- Kontrolli regulaarselt, et sinu kodu veetorud ei leki ja et kodumasinatest ei tilgu vett põrandale.
- Hoia pesumasina ja nõudepesumasina kraane suletud asendis ajal, mil sa masinaid ei kasuta.
- Külmiku, sügavkülmiku ja nõudepesumasina all peab olema plastist kaitsevann. See tuleb paigaldada seadmega üheaegselt.
- Nõudepesumasinat ei tohi paigaldada ise, vaid seda teeb spetsialist.
- Kui sinu kodus tekib veeleke, püüa veetoru sulgeventiilist sulgeda. Kui elad korrusmajas või ridaelamus, teavita lekkest kohe, helistades maja hooldusfirma valvetelefonile. Kui elad eramajas, teavita lekkest valvet teostavat vee-ettevõtjat.
Elektritööd
- Soomes on võrgupinge 230 volti.
- Elektritöid tohivad Soomes teostada ainult elektrikud.
- Mõningaid väikeseid elektritöid võid teha ka ise, kui oskad. Ise võid näiteks:
- vahetada sulavkaitset,
- vahetada valgustis pirni,
- parandada ühefaasilist pikendusjuhet (pinge 230 V),
- ühendada valgustit ühendusklemmiga lakke,
- vahetada elektriseadmel ühefaasilist ühenduskaablit (pinge 230 V) ja pistikut, kui vana on katki läinud.
Turvalukk kaitseb varaste eest
- Kui sinu kodus on turvalukk, lukusta see alati siis, kui sind pole kodus.
- Ära lukusta turvalukku kodus olles.
- Kui sinu koju on sisse murtud, helista hädaabinumbrile 112.
Kriisideks ja hädaolukordadeks valmistumine
Soome on turvaline riik, kus tõsiseid kriise ja hädaolukordi üldiselt ei esine. Ent Soomes on pikaajaline traditsioon kindluse mõttes ootamatuteks olukordadeks valmistuda. Sellised olukorrad võivad olla näiteks elektrikatkestused, veekatkestused, tormid, üleujutused, metsatulekahjud või pandeemiad.
Kui oled valmis, siis oskad õigesti tegutseda, kui juhtub midagi ootamatut. Veebisaidil suomi.fi olevast valmisolekujuhendist leiad teavet, kuidas valmistuda erinevateks kriisideks ja häireteks. Juhendis on näiteks ära toodud, kui palju toitu, vett ja muid tarvikuid peaks sul igaks juhuks kodus varuks olema. Samuti saad juhtnööre, kuidas erinevates hädaolukordades tegutseda.